Harivesiliku kaitsest

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
10. märts 2009
________________________________________________________________________________

Läänemere riikide harivesiliku kaitse projekt on lõppenud edukalt

Lõppenud harivesiliku kaitse projekti käigus on Kagu-Eestis taastatud
üle 240 väikeveekogu, mis parandas oluliselt ohustatud harivesiliku,
mudakonna ning ka kõikide teiste piirkonnas esinevate kahepaiksete
elutingimusi.

Harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja
ohustatud kahepaikne. Selle liigi kaitseks käivitasid Eesti, Soome ja
Taani kahepaiksete uurijad LIFE-Nature projekti „Harivesiliku kaitse
korraldamine Läänemere-äärsetes riikides“. Nelja aastase projekti
eesmärk oli tagada harivesilikule soodne seisund ehk luua tingimused
liigi säilimiseks elujõuliste populatsioonidena kõigis kolmes projektis
osalenud riigis. Lisaks harivesilikule parandati ka teise haruldase
kahepaikseliigi, mudakonna elupaikade tingimusi.

„Projekti käigus tegime korda need väikeveekogud, mis olid sobilikud
just harivesilikule ja mudakonnale,“ ütles Keskkonnaministeeriumi
looduskaitseosakonna nõunik Voldemar Rannap. 2008. aasta suveks oli
harivesilike poolt asustatud 69% ja mudakonna poolt 16% projekti käigus
taastatud või rajatud veekogudest. Lisaks oli positiivne seegi, et
projektist said kasu peale kahe sihtliigi ka teised piirkonna
kahepaiksed. Nimelt on viimase nelja aasta jooksul taastatud tiikides
kõikide kahepaiksete esinemine kordades sagenenud.

Projekti tegevused toimusid 19 Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal
kolmes riigis. Eestist valiti välja 12 ala Kagu-ja Lõuna-Eestis,
kogupindalaga 40 262 ha, mis hõlmasid üle 80% projekti alguseks teada
olnud harivesiliku kui ka mudakonna asurkondadest. Suurimateks
projektialadeks olid Haanja ja Otepää looduspargid.

Lisaks projektipõhistele tegevustele korraldati veekogude ja nende
ümbruse võsast puhastamiseks mitmed talgud, kus osalesid ka
maaomanikud ise. „Projektist kasusaajateks võib pidada ka inimesi, kes
oma kinnikasvanud tiigid korda said,“ märkis Rannap lisades, et samuti
on tõusnud inimeste teadlikkus nende haruldaste ja ohustatud liikide
kaitse osas.

Projekti juhtis Keskkonnaministeerium, partneriteks olid Riiklik
Looduskaitsekeskus, Haanja ja Rõuge vald, Põhja-Karjala Regionaalne
Keskkonnakeskus Soomest ning Århusi Keskkonnakeskus Taanist. Kaasatud on
ka Võrumaa ja Põlvamaa Keskkonnateenistus ning Taanis kahepaiksete
kaitsega tegelev erafirma Amphi Consult. Lisaks tehti koostööd Läti ja
Leedu ekspertidega kahepaiksete alal.

Projekti maksumuseks kujunes 11,5 miljonit Eesti krooni. Poole summast
rahastas Euroopa Liidu Life fond, teine pool oli osalejate omapanus.
Osaliselt toetas projekti ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata lisaks projekti kohta: http://www.envir.ee/92948.