Kalapüügiseaduse muudatus

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
5. märts 2009
________________________________________________________________________________

Valitsus kiitis heaks kalapüügi-ja keskkonnatasude seaduse muudatused

Täna, 5. märtsil kiitis Vabariigi Valitsus heaks keskkonnatasude
seaduse ja kalapüügiseaduse eelnõude muudatused, millega täpsustuvad
jäätmete ladestamise saastetasu laekumine ja selle rakendamine,
maavarade kaevandamisõiguse tasu ja kalapüügiõiguse tasu arvestamise ja
maksmise kord.

Keskkonnatasude määrasid eelnõuga ei tõsteta, tegemist on igapäeva töös
tekkinud vajadusest seadust täpsustada ja täiendada.

Eelnõu kohaselt lisandub keskkonnatasude seadusesse 2010. aasta 1.
jaanuaril jõustuv säte, mis seob kohaliku omavalitsuse eelarvesse
saastetasu laekumise kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo
organiseerimisega. Kuigi jäätmeseaduse kohaselt pidi korraldatud
jäätmevedu toimuma alates 2005. aasta 1. jaanuarist, ei ole enam
kui pooled omavalitsused seadusest tulenevat nõuet veel täitnud. Selle
sätte eesmärk on aga majanduslikult motiveerida kohalikke
omavalitsusi täitma jäätmeseadusest tulenevat kohustust, et seega ära
hoida riigi territooriumi jäätmetega risustamist.

Seaduseelnõu kohaselt alaneb asbesti sisaldavate ehitus- ja
lammutusjäätmete ladestamise saastetasumäär kümnele kroonile tonni
kohta. Varem oli see võrdne tavajäätmete tasumääraga (käesoleval aastal
156 kr/t), mis oli liiga kõrge, et motiveerida asbestijäätmeid
prügilasse viima ja võis seega põhjustada nende ohtlike jäätmete
illegaalset ladestamist. Samuti sätestab eelnõu, et asbestijäätmete
ladestamisel nõuetele mittevastavas prügilas tuleb maksta 15-kordset
saastetasumäära ja ilma loata ladestamisel 1000 korda suuremat tasu.
Lubatud koguste ületamisel rakendatakse 500-kordset saastetasumäära.

Keskkonnatasude seadusest kaob CO2 saastetasu maksmise vabastus turba,
biomassi ja jäätmete põletamisel. Turba ja jäätmete CO2 heitmete
vabastamist saastetasu maksmisest käsitletakse riigiabina, mis ei ole
Euroopa Liidu riigiabi reeglite kohaselt abikõlblik. Keskkonnaministri
2004. aasta 16. juuli määruse “Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi
heitkoguse määramismeetod” kohaselt loetakse biokütuse põletamisel
tekkiv CO2 kogus nulliks. Seega pole biokütuse seisukohast saastetasu
nimetatud erand seaduses vajalik.

Seaduseelnõu kohaselt antakse Keskkonnaametile lisaks kohalike
tähtsusega maardlatele volitus kontrollida ja pidada arvestust ka
üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasude üle.
Keskkonnaameti töötajad omavad kaevandamisõiguse tasu arvutuse
kontrollimise ning makseteatiste väljastamise kogemust, sest ka enne
keskkonnatasude seaduse kehtima hakkamist kuulus tasu arvestamine
maavara kasutamise eest nende pädevusse.

Kalapüügiseaduse muudatuse eesmärk on tagada riigile eraldatud
püügivõimaluste parem kasutamine ja püügiõiguse tasu laekumine.
Kehtiva seaduse kohaselt tuleb püügiõiguse eest teine pool tasust maksta
alles siis, kui loale kantud püügivõimalustest on kasutatud 50%. Selle
tõttu on jäänud varasematel aastatel kasutamata püügivõimalused. Et
sellist olukorda vältida, sätestatakse, et 1. juuliks peab olema tasutud
kõikide püügivõimaluste eest, mis loa alusel välja võetakse. Selleks
ajaks maksmata püügiõigused saab jagada teistele püüdjatele. Samuti
annab uus eelnõu riigile võimaluse kvooti vahetada teiste riikidega.

Keskkonnatasude seadust on samuti muudetud, et paremini ära kasutada
kalapüügivõimalusi. Samuti täpsustatakse, millisel juhul kehtestab
keskkonnaminister eripüügiõiguse tasu. Püügiõiguse tasu kehtestatakse,
kui eripüügiloa alusel püütakse sugukalu, et võtta kalamarja või koguda
hüpofüüsi kalade edasiseks kalakasvandustes kasvatamiseks ärilisel
eesmärgil. Keskkonnatasude seaduse selle sätte eesmärk on välistada
eripüügiloa saan
ud isikul eripüügil püütud kalast majandusliku kasu
saamine.

Lõpliku sõna seadusemuudatuste osas ütleb Riigikogu.