Uuring kutsehariduse mainest

Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutuse Innove
PRESSITEADE
17.02.2009

VALMINUD ON UURING KUTSEHARIDUSE MAINEST EESTIS


Käesoleva aasta alguses sai valmis uuring “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine”. Kutsehariduse maineuuringu viis Eesti elanikkonna seas läbi turu-uuringufirma Saar Poll OÜ 2008. aasta sügisel SA Innove tellimusel. Küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkond vanuses 15 – 50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilased ja abituriendid.

Uuringust selgub, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Inimesed, kes peavad end paremini informeerituks, on saanud rohkem teavet just formaalsetest allikatest (koolide kodulehed, ajakirjandus, teatmikud), kutseharidusega mitte kuigi hästi kursis olevad inimesed saavad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt. Ligi pooled põhikooli lõpetajatest ja abiturientidest hindavad oma teadmisi kutseõppevõimalustest ebapiisavaks.

Tähelepanuväärne on, et kutseharidust hindavad võrreldes teiste elanikkonna gruppidega kõrgemalt ettevõtjad/juhid. Enamik küsitletuist leiab, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub tulevikuks eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, kutsehariduse baasil saadud ametid võimaldavad ka keskmisest paremini tööturul hakkama saada.

Kriitilisemalt hinnatakse kutseõppeasutuste majutustingimusi ja materiaalseid võimalusi - küsitletud ei teadnud, kas praktikabaasid ja õpperuumid vastavad tänapäevastele nõuetele. Uuringule toetudes võib tõdeda, et kahjuks ei ole suur osa Eesti elanikkonnast kursis mahukate investeeringutega kutseõppeasutuste õppeklassidesse ja õpilaskodudesse, millest olulise osa moodustab Euroopa Liidu struktuuritoetus. Näiteks aastatel 2005 – 2008 investeeriti Eesti kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamisse kokku 726 miljonit krooni. 2008. aastal kinnitatud „Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise” investeeringute kava kohaselt suunatakse täiendavalt kutseõppeasutustesse kokku kuni 3,6 miljardit krooni.

Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumise peale, ent suurem osa abituriente (55 %) soovib siiski jätkata kõrgkoolis ning põhikoolilõpetajaid (65 %) gümnaasiumis. Põhikoolilõpetajate vanemad soovitavad oma lastel enamasti õpinguid jätkata gümnaasiumis, abiturientide vanemad aga ülikoolis. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid 9% põhikoolilõpetajate ning 2% abiturientide vanematest. Enamik noori soovib tulevikus töötada tippspetsialistide või juhtidena ning sellest tulenevalt peetakse konkurentsivõime tagajaks eelkõige ülikooliharidust. Eesti noorte karjäärisihid ei ole paraku kooskõlas tööturul valitseva olukorraga. Hiljuti valminud Euroopa tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et kõrgharidusega spetsialiste on järgmise kümnekonna aasta jooksul vaja vaid 30 % kõigist töötajatest („Oskuste vajadus Euroopa tööturul aastani 2020. Keskpikk prognoos ja muutused sektorites“. SA Innove trükis, 2008).
Andrus Saar uuringufirmast Saar Poll OÜ kommenteerib ülaltoodud küsitlustulemusi järgmiselt: „Eesti ühiskond on väga tugevalt ja kaua aega kultiveerinud eelkõige kõrgharidust ning pehmeid loovaid väärtusi, kuid mitte oskusi. Läbi ajaloo on vanemad nõus olnud panustama laste kõrgemasse haridusse, sest see toob reeglina kõrgema sissetuleku, kindlustunde. Eesti uuemal ajal propageeritakse aga valdavalt nö puhtaid ameteid. Oskustööline ei ole tänapäeva ajakirjanduses kangelaseks. Kutsehariduse problemaatika esineb harva meedias ning valdavalt on selle esile tõstnud ettevõtjad, vähem poliitikud ja haridustegelased. Kutseharidus on tänapäevases kontekstis korralikult väärtustamata.“
Uuringu “Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” tutvustus toimub kolmapäeval, 18. veebruaril Tartus Dorpati konverentsikeskuses. Tutvustus on suunatud eelkõige valdkonna spetsialistidele - kutseõppeasutuste juhid ja infotöötajad ning haridusametnikud. Laiem avalikkus saab uuringuga tutvuda alates neljapäevast, 19. veebruarist SA Innove kodulehel.

Uuring on läbi viidud kutsehariduse populariseerimise programmi raames, mida toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.