Vabadussõja monument omandas lõpliku kuju

19.11.2007

Vabadussõja monument omandas lõpliku kuju

Täna tutvustasid Kunstihoones Vabadussõja Võidusamba autorid lõplikku kohandatud ideekavandit "Libertas". Ideekavand anti üle Kaitsministeeriumile seisukohtade kujundamiseks ning tellimistöö esitamiseks projekteerimis- ja ehitustöödele. Järgmiseks sammuks Vabadussõja mälestusmärgi valmimisel saab projekteerimistingimuste kooskõlastamine Muinsuskaitseameti, Kultuuriväärtuste ameti ja Tallinna linnavalitsusega.

"Ära on tehtud märkimisväärne töö. Ideekavand on varasemaga võrreldes omandandud ülevama, selgema ja kirka vormi. Klaas monumendi materjalina on moodne ning mõjub kui meeldetuletus meie vabaduse haprusest ning vajadusest seda ohu korral ka kaitsta," ütles kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Minister lisas, et Vabadussõja võidusamba püstitamine pole eraldiseisev eesmärk omaette. "Olulisem sellest on anda märk täna ühiskonnas kaasarääkivatele põlvkondadele ja eriti kasvavale põlvkonnale, et vabadus on väärtus, mida tuleb targalt hoida," ütles kaitseminister.

Vabadussõja võidusamba idee sünnilugu on olnud pikk ja keeruline, ulatudes aastasse 1922. Käimasolev arutelu ideekavandi "Libertas" üle on seitsmes katse püstida mälestusmärk Vabadussõjas langenutele. Idee toetajate hulgas on olnud kõik Eesti Vabariigi presidendid alates Konstantin Pätsist.

Vabadussõja võidusamba kavandiga saab tutvuda aadressil
www.vabadusemonument.ee

Taustaks Vabadussõja võidusamba sünniloole:

I katse
1922. aastal valiti välja koht Vabaduse platsil, Jaani kiriku kõrval, kus enne seisis Peeter I monument.1923. aastal valmis ka Amandus Adamsonil Vabadussõja võidusamba kavand. Monument pidi avatama 24. veebruar 1924.
II katse
1925. aastal hakkas monumendi ideega tegelema Vabadussõja Mälestamise Komitee. Monumendi asukohaks valiti Harjumäe nõlv.
III katse
1928. aastal korraldatud konkursi võidutöö nägi ette Vabadusemonumendi paigutamise Harjumäe nõlvale. IV katse
1931. aastal korraldada konkursile laekunud tööde hulgast võidutööd valida ei suudetud.
V katse
1936. aastal anti välja riigivanema dekreet "Vabadussõja üleriikliku mälestusmonumendi püstitamise seadus". Monumendi asukohaks pidi saama Vabaduse plats. 1937. aasta konkursi võidutöö nägi ette Jaani kiriku asemele kohtupalee ehitamist ja selle ette 67 meetri kõrgust monumenti. 1938. aastal lükati otsuse tegemine edasi kuna Jaani kiriku lammutamise idee tekitas palju pahameelt. Aasta hiljem hakkas vabadus juba käest kaduma.
VI katse
1997. hakati koguma raha ja otsima asukohta. Riigikogu avaldas arvamust, et monument võiks tulla Vabaduse platsile.
VII katse
2001. aastal asus Tallinna linnavalitsus monumendile asukohta otsima. Korraldatud konkursi tulemusena pidanuks monument paiknema Vabaduse platsiga piirneval alal. 2004. aastal pakkus Vabariigi president aga monumendi võimalikuks asupaigaks Lauluväljaku. 2005. aastal märgiti monumendi asukohana siiski Harjumäe nõlv, kuhu paigutati monumendi tulevast asukohta tähistav kivi.

2007. aastal toimunud konkursil valis konkursi komisjon välja võidutöö "Libertas".

KAITSEMINISTEERIUM
Sakala 1, 15094 Tallinn
Avalike suhete osakond
Tel: 7170 078; E-post: press@kmin.ee