El Niño mõju Euroopas

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. august 2009
______________________________________

Alanud El Niño võib mõjutada ilma ka Euroopas

Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni (WMO) andmetel tugevneb
lähinädalatel ilmastikunähtus El Niño, mis võib kaudselt mõjutada
ka Euroopa kliimat.

El Niño on ebaregulaarselt korduv ilmastikunähtus, mis mõjutab ilma
eeskätt Vaiksel ookeanil. El Niño tõttu muutuvad mitmeks kuuks või
koguni poolteiseks aastaks valitsevad tuulte ning hoovuste suunad,
samuti soojeneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ookeani vesi. See kõik toob
kaasa ilmastikumuutused väga laialdasel alal. Neil kuudel hakkab sadama
seal, kus tavaliselt on kuiv, põuaaeg seevastu saabub niisketele
aladele.

„El Niño ilmingud on seoses ookeani pinnavee temperatuuri tõusuga
Lõuna-Ameerika läänerannikul juba alanud,” märkis EMHI klimatoloog
Ain Kallis.“Seega jälgivad paljude riikide ilmateenistused põnevusega
sündmuste arengut. Mõningate mudelite alusel võib arvata, et kaugel
Vaiksel ookeanil toimuv mõjutab isegi Euroopa kliimat.”

Kallise sõnul pole esialgsetel hinnangutel meil siiski põhjust karta
midagi erakorralist - ilmamudelite põhjal oleks sellest juba hoiatatud.

WMO teatel on oodata El Niño nähtuse mõningat tugevnemist juba
lähikuudel ja see võib jätkuda ka 2010. aasta esimeses kvartalis.
Momendil on Vaikse ookeani idaosas pinnavee temperatuur tõusnud 0,5 kuni
1 C võrra.

El Niño tugevaid mõjusid on tunda saanud mitmed piirkonnad peale Vaikse
ookeani. Näiteks eriti tugevate El Niñode esinemise aastail (1982-1983
ja 1997-1998) said põudade tõttu kahjustada Aafrika ning Põhja-Ameerika
riikide majandus. Samuti on esinenud paduvihmasid California kõrbetes,
Brasiilia ja Indoneesia vihmametsad aga on kannatanud kuivuse all,
Hindustani poolsaarel on hilinenud või nõrgenenud mussoonid jne.

Keskmiselt korduvad El Niño nähtused 4 kuni 5 aasta tagant, seejärel
võib saabuda tema vastasfaas, nn La Niña, kui Vaikse ookeani idaosa
veed muutuvad keskmisest külmemaks. La Niñade aegu tugevneb näiteks
orkaanide sagedus ja tugevus Atlandil.


Lisainfo:
Ain Kallis,
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi klimatoloog
511 8679