2009: metsaraie poole väiksem

Keskkonnaministeerium 12. juuni 2009

Metsaraie on jätkuvalt optimaalsest poole väiksem

Kuigi Statistikaameti andmetel suurenes eelmisel aastal Eesti metsaraie
seitsme protsendi võrra ehk ligi 7,4 miljoni tihumeetrini, jääb see
siiski lubatud optimaalsest mahust poole väiksemaks.

“Kui arvestada, et Statistikaameti andmed on tuletatud metsateatiste
põhjal ehk peegeldavad metsaomanike raiekavatsusi, siis on alust arvata,
et tegelik raie jääb alla 7 miljoni tihumeetri,” ütles
Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. “Eesti
metsanduse arengukava sätestab aastatel 2001–2010 optimaalseks
raiemahuks keskmiselt 13,1 miljonit tihumeetrit aastas – seega
raiutakse poole vähem.”

Tegelikku raiemahtu näitab kõige täpsemalt Metsakaitse- ja
Metsauuenduskeskuse tehtava statistilise inventeerimise (SMI) tulemus.
“2008. aasta kohta inventeerimise andmed veel puuduvad, kuid 2007.
aastal küündis Eesti metsade tegelik raiemaht 5,6 miljoni tihumeetrini
ehk vahe metsateatiste andmetega oli 1,3 miljonit tihumeetrit,”
selgitas Lamp. Ka 2006. aastal oli soovitud ja tegeliku raiemahu vahel
erinevus – raiuda sooviti 5,9 miljonit tihumeetrit, tegelikult raiuti
5,3 miljonit.

Metsateatis on dokument, millega metsaomanik taotleb Keskkonnaametilt
luba raiete läbiviimiseks. Lubatud raieid tohib teha ühe aasta jooksul
metsateatise esitajale kättetoimetamisest arvates. Lubatud mahtusid pole
aga ära kasutatud, seda nii keerukate ilmastikuolude kui ka puiduturu
heitlikkuse tõttu. Erametsaomanikel on takistanud metsade majandamist ka
üldine majanduse ümberstruktureerimine, ebasoodne maksusüsteem ja
metsavarumise kasvavad kulud.

Seega oleme alates 2004. aastast jäänud optimaalsest raiemahust väga
kaugele. Samamoodi jätkates tekib Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse
hinnangul hiljemalt 30 aasta pärast olukord, kus suure osa
majandusmetsade puidukvaliteet on oluliselt langenud, osa metsi on aga
kõrge vanuse tõttu lagunenud. Raiemahu vähenemisega on kaasnenud ka
puidutööstuse osakaalu ning metsandussektoris töötavate inimeste arvu
vähenemine. Sellest hoolimata aitavad puit ja puittooted
tasakaalustada Eesti negatiivset väliskaubandusbilanssi.

Mets katab üle poole (51%) Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid
looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70% ehk 1,5 miljonit hektarit
Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad.
Metsade kaitse 30%-lise osakaaluga edestame naaberriike. Näiteks Lätis
on 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7% ja Soomes 7,2%
metsadest kaitse all.

Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid
Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on
Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub
337 tihumeetrini.