Krediidiandjad said kohustusi juurde

Alates 1. juulist peavad kõik tarbijatele laenuteenuseid pakkuvad ettevõtted esitama tarbijale teabelehe

Alates 1. Juulist peavad kõik ettevõtted, kes pakuvad tarbijale mingil määral krediiti sh mitte ainult pangad vaid ka sms-laenu andjad, kaupluste krediitkaarte pakkuvad ettevõtted (Stockmann, Kaubamaja jt) või järelemaksu pakkujad (sh kataloogi alusel müüjad sh Anttila jt), uste-akende ja mööbli valmistajad kes pakuvad tarbijale järelmaksu võimalust või siis ka need prügifirmad, kes annavad võimaluse soetada prügikonteiner järelmaksuga ning autopandi pakkujad jne, jne – hakkama väga põhjalikult uurima tarbija maksuvõimet, andma neile spetsiaalse teabelehe. Lisaks on kõikide eelnimetatud krediidiliikide puhul tarbijal õigus lepingust taganeda 14 päeva. Ja neid tarbijale olulisi nüansse on veelgi nt piiratakse seda, et kui tarbija soovib oma krediidi varem tagasi maksta siis seda ülemäära suure intressiga karistada ei saa.

Keset kuuma suve ehk 1.juulist 2011 hakkavad kehtima olulised muudatused tarbijate õiguse kaitsel ja see puudutab suurt hulka ettevõtteid ja nende tegevust. Nimelt, peavad kõik ettevõtted, kes pakuvad tarbijatele laenuteenuseid (järelmaksu, krediiti vms) hakkama senisest teravamalt tarbijate maksevõimet kontrollima. Samuti peab hakkama tarbijaid põhjalikumalt nõustama ehk selgitama kõiki laenuga seonduvaid üksikasju. Viimased peavad olema kirjas ka ettevõtte poolt tarbijale antaval spetsiaalsel teabelehel. Kirjaliku teabelehe eesmärk on anda tarbijatele detailne ülevaade oma olulisematest lepingutingimustest, sh laenu summa, tagasimakstav summa, kogu krediidi kulukuse määr jne.

Nimetatud muudatused ei puuduta üksnes pankade ning kiirlaenuandjate poolt väljastatavaid laenusid, vaid laieneb ka liisinglepingutele ja järelmaksudele (mööbel, riided, tehnika vms). See tähendab, et tarbija peab teabelehe saama ka siis, kui ostab järelmaksuga toote näiteks kataloogist, internetipoest või koduuksemüügi kaudu (tolmuimejad, veepuhastusseadmed) või siis uue telefoni mobiilioperaatorilt, sõlmib prügikonteineri järelmaksulepingu prügiveoettevõttega vms. Lihtsamalt öeldes puudutavad eel- ja allmainitud muudatused peaaegu kõiki laenu, krediidi või järelmaksuga tehtavat tehinguid. Ainult üksikute laenude, näiteks õppelaen või teatavat liiki arvelduskrediidi puhul, ei ole teabelehe andmine kohustuslik.

Peamised muudatused:
Suureneb oluliselt tarbijatele lepingueelselt antava teabe hulk, mis võimaldab tarbijal teha kaalutletud ja mõistlik otsus. Teavitamiseks tuleb ettevõtjal edaspidi kasutada tarbijakrediidi standardinfo teabelehte, mis on ühesugune terves Euroopas.
Laenuandjal on kohustus tarbijale selgitusi anda ja hoiatada, et viimane saaks hinnata, kas pakutav krediidileping vastab tema vajadustele ja võimalustele. Krediidiandja peab selgitama tarbijale lepingu põhilisi tingimusi ja mõju tema finantsolukorrale, samuti hoiatama võimalike tagajärgede eest makseraskustesse sattumisel.
Krediidiandjal on kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajadusel avalikke andmekogusid (näiteks krediidiinfo, kinnisturegister, äriregister), oma andmebaase ja muid võimalusi (pangaväljavõtte küsimine, tõend tööandjalt vms).
Tarbija taganemisõigus pikeneb 7-lt päevalt 14-le. Koduukselepingutena ja sidevahendi abil sõlmitud krediidilepingutest taganemise korral kohalduvad tarbijakrediidi erisätted. Nimetatud lepingutest taganemine tähendab automaatselt taganemist ka sellega seotud müügilepingust.
Muutub ennetähtaegse tagasimaksmise kord.
Täpsustatakse krediidi kulukuse määra arvutamist.
Teabeleht
Eelnevalt oli põgusalt juba juttu tarbijatele antavast teabelehest. Tegemist on kirjalikus vormis (või kirjalikult taasesitatavas vormis) oleva dokumendiga, mis peab tarbijale kättesaadav olema enne laenulepingu sõlmimist. Kui laenutehing toimub kohapeal, peab tarbijal jääma piisavalt aega sellega tutvumiseks. Kui tarbija teeb tehingu interneti teel, tuleb tal endal dokumendiga tutvumiseks aega võtta.
Teabelehel peab kirjas olema selgelt välja toodud kõik lepingus olulisim sh:

Laenusumma suurus ja selle ülempiir ning lepingu kestus
Krediidi kättesaamise viis ja aeg
Tasumisele kuuluv igakuine makse suurus ja maksete koguarv
Kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma
Tarbijalt nõutavad tagatised ja mis juhtub siis, kui tarbijal peaks tekkima makseraskus
Aastane intressimäär
Krediidi kulukuse määr ehk kogu laenu kulu ühes aastas sh intress, lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed jm
Kõikvõimalikud võlgnevusega lisanduvad tasud
jm

Täidetud teabelehe vormi näidisega saab tarbija eelnevalt tutvuda ka Tarbijakaitseameti koduleheküljel http://www.tarbijakaitseamet.ee/public/Teabeleht_naidis_TKA_20_05_2011.pdf .
Teabeleht aitab tarbijal saada oluliselt rohkem informatsiooni konkreetse laenutoote kohta ning võrrelda erinevate krediidiandjate pakkumisi ning peab saama selge ülevaate sellest, mis võib juhtuda siis, kui peaks tekkima makseraskused.
Juhul, kui tarbijakrediidileping sõlmitakse sidevahendi abil (veebis, telefoni teel), tuleb teabeleht anda koos lepinguga.

Vastutustundliku laenamisega seotud küsimused/vastused
Kas leping peab olema kirjalik või võib olla ka suuline?
Lepingut ei pea sõlmima enam kirjalikult, piisab kirjalikult taasesitavast vormist (ehk võib olla internetis või e-maili teel sõlmitud, kui tingimustega saab hiljem tutvuda). Suuline ei saa krediidileping kindlasti olla, selline leping on algusest peale tühine.
Mida peab krediidiandja enne krediidi andmist kontrollima?
Krediidiandja peab enne lepingu sõlmimist avalikest andmekogudest (näiteks krediidiinfo, kinnisturegister, äriregister) ja oma andmebaasidest kontrollima, milline on tarbija eelnev maksekäitumine, kas tal on vara jms asjassepuutuvat.
Lisaks peab tarbija esitama krediidiandjale kõik andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta, et krediidiandja saaks adekvaatselt hinnata tarbija maksevõimelisust.
Kas intressile on seatud mingisugused piirangud?
Intressile ei ole seatud piiranguid.
Mis on krediidi kulukuse määr? Kuidas krediidikulukuse määra arvutatakse?
Krediidi kulukuse määr (KKM) lihtsalt selgitatuna on krediidist tulenevate kulude koormus ühes aastas. Väga keeruka valemi alusel, mille kehtestab rahandusminister, arvutatakse krediidi kulukuse määra hulka lisaks intressile näiteks ka lepingu sõlmimise tasu, kohustuslikud kindlustusmaksed, konto pidamise kulud.
KKM-i hulka ei arvestata viiviseid, leppetrahve, notaritasusid ja muid kulusid, mida ei ole võimalik laenulepingu sõlmimisel täpselt teada.

Kas krediidi kulukuse määrale on seatud mingid piirangud?

Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas nt siis, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab laenuvõtmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 16.06.2011 on määraks 29,9% ehk siis 89,7%
http://www.eestipank.info/dynamic/itp/itp_report.jsp?reference=152&className=EPSTAT&lang=et

Kõrgema krediidi kulukuse määraga leping ei ole automaatselt tühine, vaid tarbija saab selle vaidlustada kohtus kui heade kommetega vastuolus oleva lepingu.

Mis juhtub siis, kui krediidiandja jätab lepingusse märkimata olulise info (näiteks intress, krediidi kulukuse määr, tagasimaksete arv või kogusumma)?
Sellisel juhul on tarbijal õigus teha krediidiandjale avaldus intressimäära vähendamiseks seadusjärgse määrani (hetkel 8% aastas) või vajadusel pöörduda kohtusse

Mis juhtub siis, kui tarbijale ei anta teabelehte?

Juhul, kui krediidiandja ei täida vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh ei esita kohustuslikku teabelehte, on tarbijal õigus nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist või lepingu üles öelda. Vastavat nõuet saab esitada ainult kohtu kaudu.

Tarbijate kollektiivsete huvide kaitseks on Tarbijakaitseametil õigus teha ettekirjutus õigusrikkumise peatamiseks ja edasisest rikkumisest hoidumiseks. Samuti võib Tarbijakaitseamet pöörduda Eesti Vabariigi nimel hagiga kohtusse ning nõuda kauplejalt tarbijate õiguste rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. Viimasel ajal on nn patustanud ettevõtete nimede avalikustamine avaldanud mõju ettevõtete puuduste likvideerimise osas, mistõttu kindlasti arvestab ka nende rikkumiste puhul amet selle võimaluse kasutamisega.
Teabelehe ühepoolselt andmata jätmine või selle andmine samaaegselt lepinguga väljendab selgelt ettevõtja ebaeetilisust ja suhtumist tarbijasse. Ühtaegu peaks see olema tarbijale märguanne kõrgendatud valvsuseks. Kõikidest säärastest juhtumitest ootab Tarbijakaitseamet informatsiooni.


Kas tarbija saab lepingust taganeda? Kui jah, siis millise aja jooksul? Kas taganemisel on krediidiandjal õigus kinni pidada mingisuguseid kulusid, kui jah, siis millises ulatuses?
Tarbija taganemisõigus pikeneb 7 päevalt 14-le. Tähtaeg hakkab kulgema lepingu allkirjastamisest või päevast, mil tarbija saab reaalselt kätte lepingutingimused (võib olla sõlmimisest hilisem). Taganemisavalduse peab tarbija esitama kirjalikult.
Taganemisõiguse kasutamise korral peab tarbija viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul tagasi maksma krediidisumma ja intressi kasutatud päevade eest.
Krediidiandja ei või taganemise korral nõuda muid kulusid, välja arvatud krediidiandja poolt tasutud avalik-õigusliku suhte raames makstud tagastamatuid tasusid (näiteks riigilõiv).
Muutub ka see, et juhul kui tarbija taganeb müügilepingust, on tal õigus taganeda ka sellega seotud krediidilepingust ja vastupidi.
Kas tarbija võib enne tähtaega lepingusumma tagasi maksta? Kuidas sellest teavitada? Kas sellega kaasnevad ka täiendavad kohustused?
Tarbija võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada osaliselt või täielikult.

Kui krediidi ennetähtaegne tagasimaksmine toimub fikseeritud intressimääraga perioodil, on krediidiandjal õigus nõuda üksnes mõistlikku hüvitist kahju eest, mis on otseselt seotud laenu ennetähtaegse tagastamisega. Nimetatud hüvitise suurus:
Juhul kui laenuperiood on alla aasta, siis on hüvitise suuruseks maksimaalselt 0,5 % protsenti ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast. Kui laenuperiood on pikem kui üks aasta, siis on hüvitise suuruseks maksimaalselt 1 % ennetähtaegselt tagasimakstud krediidi summast.

Hüpoteegiga tagatud krediidi puhul on krediidiandjal õigus nõuda ka täiendavat kahjuhüvitist, kui krediidiandja on kandnud suuremat kahju. Hüpoteegiga tagatud, kuid fikseerimata intressiga laenulepingu puhul on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest (varem võis küsida ükskõik kui suurt sanktsiooni ennetähtaegse lõpetamise puhul).

Millised kohustused on laenu võtmisel tarbijal?
Kuigi laenuandjal on oluliselt suurem hoolsuskohustus tarbijate maksevõimet hinnata ja teavitada teda kaasnevatest riskidest, on tarbijatel endal kohustus:
Adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat;
Anda krediidiandjale kogu vajalik informatsioon oma sissetulekutest ja kohustustest;
Lugeda lepingutingimusi ning vajadusel täpsustada ebaselgeid sätteid;
Teha endale selgeks ja anda endale aru, millised on tagajärjed, kui laenu ei suudeta enam tagasi maksta;
Makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga, mitte vältida suhtlust ja peita ennast probleemi eest;
Vajadusel konsulteerida võlanõustajaga.