Invasiivsed võõrliigid

Rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse päev keskendub võõrliikidele
KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
21. mai 2009

Homme, 22. mail tähistatakse rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse
päeva, mille tänavuseks teemaks on invasiivsed võõrliigid.

Võõrliigiks peetakse sellist liiki, mis satub uude keskkonda inimese
tahtlikul või tahtmatul kaasabil. Seoses kaubanduse, reisimise ja
turismi arenguga saavad levida nii taimed, loomad, mikroorganismid kui
ka viirused kohtadesse, kuhu nad inimese kaasabita poleks ilmselt kunagi
jõudnud.

Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt selliseid liike, mis on
siia jõudnud 19. sajandi lõpul ja hiljem, taimede puhul on selleks
piiriks 18. sajandi keskpaik.

Elustiku mitmekesisuse päev keskendub eeskätt invasiivsetele
võõrliikidele, mis levides uutele aladele võivad ohustada
ökosüsteeme, elupaiku või liike. „Invasiivsed võõrliigid muudavad
oma kohaloluga kohalikku loodust, sest konkureerides toidu ja elupaikade
pärast ohustavad nad suuremal või vähemal määral kodumaiseid liike ja
ökosüsteeme,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna
peaspetsialist Merike Linnamägi. „Sageli on neil ka mõju majandusele või
inim- ja loomatervisele,“ lisas ta.

Võõrliike on loodusest eemaldada väga raske, sellepärast on oluline
nende loodusesse sattumist ennetada. „Inimesed võiksid enne võõramaise
elusolendi Eestisse toomist põhjalikult mõelda,“ märkis Linnamägi,
täpsustades, et mitmete liikide puhul on võimalik välismaisele
liigile leida kodumaine alternatiiv, mis muuhulgas on sageli ka meie
kliimas vastupidavam. Meeles tuleb pidada, et võõramaine loom võib elada
näiteks kodus puuris või akvaariumis, kuid teda ei tohi lasta
loodusesse. Samuti võib taimi kasvatada toas või aias, aga peab jälgima,
et taim sealt loodusesse ei leviks.

Kuigi looduskaitseseaduse järgi on keelatud võõrliikide loodusesse
laskmine, on paljude liikide puhul nende invasiivsust nähtud juba nii
Eestis kui ka naabermaades. Viimase aja halvim näide on Tartumaal ja
mujalgi leitud ohtlikuks võõrliigiks peetav hispaania teetigu. Kiiresti
paljunev teetigu sööb taimi, teisi teoliike ja võib süüa isegi omaenese
liigikaaslasi. Lisaks leiti eelmisel aastal Eesti loodusest esimene
signaalvähi isend, kes võib levitada meie vähiliikidele surmavaid
haigusi, jäädes ise terveks.

Kõige ohtlikumate liikide sissetoomine Eestisse on keelatud
keskkonnaministri määrusega, kuhu on kantud 13 taimeliiki ja -hübriidi,
11 liiki imetajaid, üks linnuliik, 11 liiki kalu ja 7 liiki selgrootuid
(sh 3 liiki vähke).

„Selles nimekirjas on neid liike, mis ohustavad meie loodust, aga ka
neid, mis lisaks loodusele ohustavad meid endid,“ selgitas Linnamägi.
Näiteks põhjustab hiid- ja Sosnovski-karuputke mahl nahale sattudes
põletust, ambroosia on väga tugev õietolmu allergeen, kährikkoer levitab
parasiite ja marutõbe.

Mõiste “bioloogiline mitmekesisus” hõlmab looduse mitmekesisust
geeni, raku, liigi, populatsiooni ja ökosüsteemi tasandil. Mitmekesisuse
kaitseks loodi 1992. aastal bioloogilise mitmekesisuse konventsioon,
millega on ühinenud 191 riiki. Eesti ühines konventsiooniga 1994.
aastal.

Võõrliikidest maailmas ja Eestis saab täpsemalt lugeda hiljuti ilmunud
raamatus “Maismaa võõrliikide käsiraamat”, mille on koostanud Liina
Eek ja Toomas Kukk ja mida näeb Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/1096898.
Loe lisaks võõrliikide kohta ka Keskkonnaministeeriumi kodulehelt:
http://www.envir.ee/95541.

Lisainfo:
Merike Linnamägi,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist
626 2968