Karulas rajati 15 konnalompi

Karulas taastati ja rajati viisteist konnalompi

Karula rahvuspargis taastati ja rajati 2010. a oktoobris viisteist väikeveekogu
ehk konnalompi, et luua sobivaid sigimispaiku ohtu sattunud
kahepaiksetele (eriti mudakonnale), aga ka suur-rabakiilile,
tõmmu-ujurile ja teistele veeselgrootutele. Tegevuse üks eesmärk oli
ka kunagise maastikupildi osaline taastamine.

Kuigi inimene saab tänapäeval oma tarbevee kaevust ning lina
leotamiseks pole enam lompe vaja, on väikeveekogude maastikupildist
kadumine ja nende kaladega asustamine mõjunud väga rängalt mitmetele
kahepaiksetele, kelle arvukus on sajanditagusega võrreldes kümneid kordi
langenud (nt mudakonn) või on liik meie loodusest sootuks kadumas (nt
rohe-kärnkonn). Samuti on väikeveekogude nappus mõjutanud mitmete teiste
veega seotud liikide arvukust ja levikut.

Keskkonnaameti tellimusel puhastati Ähijärve külas kaks lompi kõrgest
taimestikust ning paju ja lepavõsast ja kaevati maastikus sobivasse
lohukohta ka üks päris uus. Mähkli külas puhastati võsast, süvendati ja
laiendati kuus täielikult kinnikasvanud lompi, nende hulgas ka kaks
endist linaleoauku. Päris uusi veekogusid rajati sinnakanti kolm.
Rebasemõisas puhastati ja kohandati kahepaiksetele sobivaks üks aiatiik.
Lisaks taastati piirkonnas veel kaks tiiki.

Töid aitas teha OÜ Kagumerk, kelle kaasabil on kahepaiksetele sobivaid
väikeveekogusid rajatud juba 2002. aastast alates. Konnalompide rajamine
ja taastamine õnnestus tänu kohalike elanike ja maaomanike
vastutulelikkusele ja mõistvale suhtumisele. Just kohalike abiga
puhastati mitu endist lombikohta enne kaevamise algust võsast.

Karula konnalompide kaevamist rahastati projektist DRAGONLIFE. Lompide
taastamist on Karula rahvuspargis järgmistel aastatel kindlasti kavas
jätkata.

Konnalompe ehk võru keeles kunnalumpe rajati Lõuna-Eesti maastikule
juba sajandeid tagasi nii loomade jootmiseks, lina leotamiseks, sauna-
ja pesuvee võtmiseks kui põllu- ja aiamaa kastmiseks. Lompidel oli oma
koht ja otstarve ning seetõttu hoiti neid kinni kasvamast. Lisaks
inimesele said väikestest veesilmadest kasu mitmed kahepaiksed ja teised
vees sigivad või elavad loomad (kiilid, vesimardikad, ujurid jne).
Praegusel ajal meenutavad maastikupildis vanu lombikohti sageli vaid
suured pajupuhmad või madalad lohud.