Karuputke tõrjuti 1173 hektaril

Karuputke tõrjuti 2010. a 1173 hektaril

2010. a tõrjuti Eestis karuputke võõrliike - sosnovski karuputke (Heracleum
sosnovskyi) ja hiid-karuputke (Heracleum mantegazzianum) 1173 hektaril.
Tõrjeks kuluks ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis tänavu saadi Euroopa
Regionaalaerngu Fondist.

Üle Eesti väljakuulutatud hanke tulemusel sõlmiti 35 töövõtulepingut
1253 hektari tõrjumiseks, kuid vastu võeti tõrjetööd 1173 hektaril.

„Ligikaudu 80 hektaril oli tõrje teostamata või teostatud ebapiisavalt
määral, mille tulemusel valmisid koloonias uued karuputkeseemned ning
Keskkonnaamet ei võtnud tööd vastu,“ ütles projekti koordineeriv
Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Eike Vunk.

Kaks peamist eesmärki karuputke tõrjetöödel on vähendada mullas
leiduvat seemnepanka ning takistada uute seemnete teket. Kuna seemned
võivad idanemisvõimelisena püsida kuni 8 aastat ja üks taim suudab
toota kuni 10 000 seemet, siis ühel aastal ühe taime viljumine koloonias
võib tühistada varasema mitme aasta töö.

Tõrjetöödest teavitati avalikkust ning tänu Maa-ameti kaardirakenduse
abil avalikustatud levikuinfole laekus Keskkonnaametile hulganisti
teateid uute kolooniate asukohtade kohta.

Tõrjutud karuputke kolooniatest suurimad asusid Härjanurme külas
Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas
Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Karuputke tõrjuti juba kuuendat aastat. 2009. aastal kulus
878 hektari tõrjeks ca 4 miljonit krooni.