Uut sotsvaldkonnas

Sotsiaalministeerium
Pressiteade, 20.12.2007
Aasta saavutused Sotsiaalministeeriumis

Sotsiaalminister toob lõppevast aastast Sotsiaalministeeriumis olulisimana välja perepoliitika, pensionid ning tervisevaldkonna.

Minister Maret Maripuu sõnul on palju tähelepanu pööratud perepoliitikale – pikeneb vanemahüvitise maksmise periood, tõuseb isapuhkuse hüvitis, tõusevad eeskostel ja perekonnas hooldamisel olevate laste toetused. „Ametisse astudes ütlesin, et meie riigi edukust saab hinnata selle järgi, kui hästi elavad meie lapsed ja eakad. Selles suunas oleme ka tegutsenud. Mul on hea meel, et uue valitsuse ametisse asudes võeti Riigikogus kõige esimesena vastu otsus tõsta pensionide baasosa ja järgmine sotsiaalvalda kuuluv eelnõu oli vanemahüvitise pikendamine. Niisiis said just eakad ja lapsed esimese tähelepanu osaliseks,” ütles Maripuu.

Teise suurema saavutusena tõi Maripuu välja pensionide tõusu. „Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasv on viimastel aastatel ületanud kõvasti tarbijahinnaindeksi kasvu, seega ei saa pensionitõus kuidagi jääda maha hinnatõusust, vaid kindlasti ületab seda. Baasosa on kõikidel pensionäridel ühesuurune, sõltumata pensioni suurusest. Sellega võidavad kõik pensionärid, ka väiksema pensioni saajad,” ütles ta. „Tänu neile muudatustele kasvavad nii täna pensioni saavate kui ka tulevikus pensionile jäävate inimeste pensionid,” lisas minister.

Kolmandana juhtis minister tähelepanu tervisevaldkonnas toimunud muudatustele. „Sel aastal tõusis arstide palk, palganumber suureneb ka järgmisel aastal. Arstide tööd omakorda aitavad lihtsamaks teha e-tervise projektid, mis järgmise aasta septembrist ellu viiakse,” ütles Maripuu.

Lisateave:

* Valitsus pikendas vanemahüvitise maksmise perioodi 14 kuult 18 kuuni.

Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutel taotlejatel nelja kuu võrra. Last hooldavale vanemale hüvitatakse 100% eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust, alates 1. jaanuarist 2008 pikendatakse vanemahüvitise perioodi 575 päevani.

* Tõuseb isapuhkuse hüvitis.

Uuest aastast on töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust emarasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Hetkel makstakse isadele täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas. Uuest aastast hakatakse isale puhkuse eest maksma tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.

* Tõuseb eeskostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonilt

3000 kroonini. Eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevatele lastele makstakse ka kõiki teisi peretoetusi, millele lapsel või perel on õigus – lapsetoetust, lapsehooldustasu, koolitoetust, vanemahüvitist jms.

* Alates 1. aprillist 2008 jõustuvad pensionikindlustuse seaduse muudatused,

mis suurendavad pensioni baasosa ja muudavad pensionide indekseerimise korda.

Kui praegu sõltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust, siis nüüd muudetakse iga-aastane pensionide indekseerimine rohkem sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumisest.
Edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Teiseks suuremaks muudatuseks on see, et tulevast aastast korrutatakse baasosa läbi suurema koefitsiendiga kui aastahinne. Pensioni baasosa suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud lisaks läbi koefitsiendiga 1,1. Samal ajal kui aastahinnet suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud läbi koefitsiendiga 0,9. Selle tulemusel suureneb edaspidi rohkem pensioni baasosa.

* Valitsusliit võttis vastu e-tervise seaduse, mis kiirendab infotehnoloogiliste

lahenduste (digitaalne registratuur, digitaalne haiguslugu, digitaalne retsept, televisiit, ühiskasutuses pildipank jne) kasutuselevõttu. Teenustega pakutakse inimestele kaasaegseid diagnoosimise ja ravi võimalusi.

Infoühiskonna arengukava 2013 rakendusplaan 2007-2008 näeb Sotsiaalministeeriumile ette e-tervise moodulite arendamiseks 31 miljonit krooni.

* 2007. aastal tõusis arstide alampalk 25%, järgmisel aastal tõuseb veel 20%.

Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 18 816 krooni). Arsti arvestuslikuks kuu miinimumtasuks teeb see ilma lisatasudeta 18 816 krooni, arvestuslik keskmine palk on arstidel 24 500 krooni.

Eli Lilles
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
Eli.Lilles@sm.ee
www.sm.ee