Kutselise kalapüügi tasud 2009

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
18. detsember 2008
Valitsus kinnitas kutselise kalapüügiõiguse tasud 2009. aastaks

Täna, 18. detsembril kinnitas Vabariigi Valitsus kutselise kalapüügiõiguse tasu määrad 2009. aastaks Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (NAFO), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (NEAFC), Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas, Läänemerel ja sise- ning piiriveekogudel.
Tasumäärad jäävad samaks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerelpüütava räime, kilu, tursa ja lõhe eest. Sarnaselt eelmise aastaga tuleb püügiõiguse tasu maksta ka põhjanoodaga püütava lesta eest, kuid selle hind langeb. Lestapüüki koguseliselt ei piirata. Kokkuvõttes jääb Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel kala püüdvatel ettevõtetel järgmisel aastal kulusid ca 0,3 miljoni krooni võrra vähemaks.
Rannikumere piirkonnas püügivahendite tasumäärad mõningal määral langevad või kehtestatakse neile seaduses ette nähtud väikseim tasu – 15,6 krooni.
Läänemere kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel on maakonniti erinev, sõltudes piirkonna kalavarude olukorrast, mis mõjutab saagi suurust ja liigilist koosseisu ehk saagi väärtust. Võrreldes eelmise aastaga kutselise kalapüügi tasud peaaegu kõigis Eesti maakondades mõnevõrra suurenevad, kokku ligi 0,9 mln krooni võrra.
Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv ning Võrtsjärv, jäävad kalurite kulutused püügiõiguse tasude maksmisel järgmisel aastal praktiliselt tänavusele tasemele. Suureneb püügiõiguse tasu nendel siseveekogudel, kuhu riik on asustanud angerjat, näiteks angerjamõrra tasu Võrtsjärvel. Peipsil on suurimaks hinnataseme kergitajaks põhjanoot e mutnik.
Kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest ja veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.
Kutselise kalapüügiõiguse tasu ei või ületada nelja protsenti eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest. Kala harilikuks väärtuseks loetakse kohalik keskmine esmamüügihind. Kuna kutselise kalapüügiõiguse tasud 2009. aastaks kehtestatakse 2008. aastal, siis on arvestamise aluseks 2007. aasta ametlik püügistatistika ja Eesti keskmised kala esmakokkuostuhinnad. Erandiks on sel aastal Peipsi järve piirkonna püügivahendite hinnad, mille aluseks on Kalanduse infosüsteemist saadud andmed Peipsi piirkonna keskmiste esmakokkuostuhindade kohta.
Lisainfo:
Liivika Näks,
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist, 626 0701