Veealune kultuuripärand kaitse alla

Kultuuriministeeriumi pressiteade 2.09.2010

Uuenenud muinsuskaitseseadus saadetakse Riigikogusse

Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud muinsuskaitsealased seadusemuudatused said täna Vabariigi Valitsuse heakskiidu ning eelnõu esitatakse Riigikogule.

Valminud eelnõus on võrreldes seni kehtinud seadusega mitmeid muudatusi - omanike jaoks lihtsustub mälestiste korrastamisega seonduv asjaajamine, samuti täiendati seadust otsinguvahendi kasutamise põhimõtetega. Seadusesse lisandusid veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtted.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul täpsustati ja täiendati kehtivat muinsuskaitseseadust, millega lahendatakse mitmeid väiksemaid seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme, eesmärgiga tõhustada kultuuriväärtuste kaitset.

„Seaduseelnõu on täiendatud veealuse kultuuripärandi kaitse põhimõtetega. Veealuse kultuuripärandi kaitse seisukohalt kujutava kõik uppunud laevad ajaloolist ja kultuurilist väärtust, andes informatsiooni meresõiduajaloost ja nende hulgas on vrakke, mis vajavad kaitset mälestisena tervikuna koos selle juurde kuuluva arheoloogilise ja loodusliku ümbrusega,“ selgitas minister Jänes.

Minister Jänes märkis, et seadusemuudatus muudab ka mälestise korrastamise omanikule mõistlikumaks, sest piiratakse tegevuste ringi, milleks on nõutav Muinsuskaitseameti luba. „Nii ei ole mälestise omanikul vaja koostada elementaarseks hoolduseks ja remondiks eritingimustele vastavat projekti, seega pole vaja teha kulutusi dokumentatsioonide vormistamiseks ,“ selgitas minister.

Eelnõusse on lisatud täiendus, millega keelatakse Muinsuskaitseameti loata mälestisel ja selle kaitsevööndis ning väljaspool linnu, aleveid ja alevikke kultuuriväärtusega asja otsimine ning otsinguvahendi ehk peamiselt metallidetektori kasutamine.

Minister selgitas, et eesmärk on tagada mälestistele ja kultuuriväärtusega asjadele ulatuslikum kaitse. "Otsinguvahendite kasutamine ohustab kõige rohkem arheoloogiamälestisi ning ajaloomälestisena kaitse all olevaid matmispaiku ja ajaloolisi lahinguvälju, kus nende kasutamise tagajärjel on mälestise kultuurkiht rikutud ning leiumaterjal eemaldatud. Mälestiste kaitse eesmärgil võib metallidetektorit kasutada ainult muinsuskaitseameti loal ning tingimusel, et kasutamise käigus saadav informatsioon ja leiumaterjal säilitatakse," rõhutas minister.

Muinsuskaitseseadus ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused peaksid jõustuma 2011. aastal.