Parvlaevaliiklusest riigikogus

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM VIII ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 13. september 2010, kell 15:00

10. 18:37 Probleemide kohta parvlaevaliikluses Rohuküla–Heltermaa liinil

Aseesimees Jüri Ratas
Läheme edasi 8. arupärimise juurde ja ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kalev Kotkase. Arupärimine on esitatud 11. mail 2010 ja on teemaks parvlaevaliikluse probleemidest Rohuküla–Heltermaa liinil, 447 on arupärimise number. Palun!

Kalev Kotkas
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister! Selle aasta kevadeks olid hiidlaste ootused uue, kvaliteetse praamiühenduse osas viimase piirini üles kruvitud. Selleks oli ka põhjust, sest praamiliiklust teenindavad sadamad said just rekonstrueeritud ja liinile oli tulnud uus, senisest suurem ja võimekam parvlaev. Tegelikkus kujunes aga selliseks, et möödunud kevadet võib pidada üheks viimase kümne aasta ebastabiilsemaks ja närvilisemaks perioodiks Hiiumaa praamiühenduses. Probleeme oli mitu. Arupärimise esitajad on kaugel sellest, et kõigis hädades valitsust süüdistada, kui meres on vett vähe, siis valitsusele kurva kirja kirjutamine palju ei aita. Küll aga peaks valitsus tegema tõsised järeldused kevadistest õppetundidest, sest madal veeseis võib korduda. Arupärimise esitamisest on tänaseks möödas üle nelja kuu ja mõni toona aktuaalne küsimus on tänaseks juba lahenduse saanud. Siiski, arvates olukorra tõsidust ja hiidlaste kõikuma löönud usku Eesti riigi võimekusse, palume ministril vastata seitsmele alljärgnevale küsimusele.
Esiteks, millal taastatakse Rohuküla-Heltermaa liinil kehtiva sõitjateveo avaliku teenindamise lepingujärgne olukord, see tähendab liini teenindavad kaks parvlaeva mahutavusega vähemalt 400 liinimeetrit? Möönan, et see küsimus on oma aktuaalsuse tänaseks minetanud, sest see olukord on tagatud.
Teiseks, millal lahendatakse Rukkirahu kanali ebakvaliteetse süvendamisega kaasnevad probleemid?
Kolmandaks, kuidas kavatseb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagada Hiiumaa liinil praamiliikluse tulevaste madalate veeseisude korral?
Neljandaks, kas on plaanis Hiiumaa liinisadamaid täiendavalt süvendada?
Viiendaks, kas on plaanis ehitada Heltermaa sadamasse lainemurdja, lahendamaks sildumisprobleemid tormise ilma korral?
Kuuendaks, kas reisija poolt makstud üleveohind ja üleveo kvaliteet I poolaastal on olnud omavahel kooskõlas?
Seitsmendaks, kes vastutab ebakvaliteetse praamiliiklusega Hiiumaa mainele ja majanduselule tekitatud kahju eest? Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi! Palun!

Majandus- ja ...minister Juhan Parts
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Vastan teie arupärimistele.
Esimene küsimus, nagu ka härra Kotkas ütles, on natuke juba aegunud, aga vaatamata sellele, kasutan siiski seda võimalust ja ka siit puldist kordan üle, mis oli selle põhjuseks, kui see madal veetase kõrvale lükata, see, et uus liinile mõeldud laev "Muhumaa" oli sunnitud neljaks päevaks katkestama. Tegemist oli Helterma sadama põhja plaadistuste nihkumisega. See katkestas neljaks päevaks parvlaevaga "Muhumaa" selle liini teenindamise. Sel perioodil teenindas kõnealust liini vaid parvlaev "Harilaid". Järgnevaks perioodiks edastas Saarte Liinid vedajale navigeerimistingimused parvlaevale "Muhumaa" Helterma sadamas, mis järel alustas Muhumaa taas liini teenindamist. AS Saarte Liinid hinnangu kohaselt tekkisid probleemid Helterma sadama mere põhja pandud plaatidega projekteerija ebapiisavate uuringute ja sellest tulenevate valede ehitusmeetodite tõttu. Tänase päeva seisuga on ka AS Saarte Liinid vastavalt projekteerija AS Merin vahelisele lepingule esitanud ka kahjunõuded AS Merin ja tema kindlustuse andja Ergo Kindlustuse vastu, kuna projekteerijal oli loomulikult sõlmitud ka vastutuskindlustuse leping.
Teine küsimus "Millal lahendatakse Rukkirahu kanali ebakvaliteetse süvndamisega kaasnenud probleemid?"
Rukkirahu kanali süvendamine toimus kaheksa aastat tagasi. Kanali süvendamise järgne sügavus oli viis meetrit. Kanali kontrollmõõdistused toimuvad iga aasta, et tagada selle kvaliteet ja normidele vastavus. Tähelepanuväärne on, et kaheksa aasta jooksul on Rukkirahu kanali sügavus muutunud vaid 10 sentimeetrit, mille tulemusel on kanalil tagatud sügavus käesoleval hetkel 4,9 meetrit.
"Kuidas kavatseb Majandusministeerium tagada Hiiumaa liinil praami liikluse tulevastele madalate veeseisude korral?"
Vastus. Vee taseme alanemine piirini, mis ei võimaldaks parvlaevade liiklust, on erandolukorraks, aga nad ikkagi tulevad ette. Aastatel 2007–2008 Heltermaal meretasemeid alla miinus 50 cm ei ole fikseeritud. 2009. aastal oli vastavaid päevi erandkorras fikseeritud 11 päeval. Rohukülas on meretaseme langemist alla miinus 50 cm 2007. aastal ühel päeval, 2008. aastal kahel päeval, 2009. aastal erandlikult 19 päeval. Eelnevast tulenevalt võib väita, et 2009.-2010. aasta talv oli merevee madala taseme seisukohast erandlik, mistõttu ei tohiks veetasemetest tulenevaid parvlaevaliikluse katkestamisi lugeda tavapärasteks ja sageli ettetulevateks. Ma usun, et me loodame kõik seda. Oleme seisukohal, et liinivedu suuremate parvlaevadega, mis on võimelised sõitma ka tavapärasest madalama veetasemega (ehk tavapärasemast madalama vee tasemega kuni miinus 50 cm) on end õigustanud.
Neljas: "Kas on plaanis Hiiumaa liini sadamaid täiendavalt süvendada?"
Vastus. Nii akvatooriumide laevatatavas osas kui ka kaide ääres, välja arvatud Rohuküla 7. kai, kus sügavus on miinus 4,6 meetrit, on vee sügavus miinus 5,2 meetrit, mis arvestab olemas olevate laevade süvistega. Seega sadamate süvendamist ei ole lähiajal plaanis, kuna veetee, mis praegu on sadamatest madalam, ei võimalda suurema süvisega laevade kasutamist. 2008.-2009. aastal teostati Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimisega koos akvatooriumide süvendamine. Küll tuleb perioodiliselt sadamaid sinna kandunud setetest puhastada ja seda viib läbi AS Saarte Liinid oma igapäevase majandustegevuse korras.
Viies küsimus: "Kas on plaanis ehitada Heltermaa sadamasse lainemurdja?"
Rajamiseks on vajadus, kuna ükski sadam ei ole piisava turvalisusega ilma kaitserajatisteta. Saarte Liinid arengukavas kuni 2006. aastani oli Heltermaa sadamasse kavandatud nii lõuna- kui ka põhjapoole kaitsemuuli rajamine, milleks planeeriti ka raha 32 miljonit krooni. Nelja sadama rekonstrueerimise tehnilise ettevalmistuse projekti raames uuriti lainemurdja rajamist põhja poole, kuid selgus, et lainemurdja maksumus, seoses rajatise alla jäävate nõrga kandevõimega pinnaste (nimelt seal pehmed kihid ulatuvad kuni 17 meetri sügavuseni) tõttu osutub kordades kallimaks esialgu planeeritust. Sarnane pinnase olukord on ka lõuna pool. Kuna esmane eesmärk oli rekonstrueerida kaid ja sinna juurde kuuluvad ootealad, ei osutunud suure maksumuse tõttu lainemurdja rajamine võimalikuks. Heltermaa sadam ise paikneb kõva kivikünka peal, mis viitab targale asukoha valikule, kuid sadama planeerimise ajal polnud lainemurdjate järele ilmselt vajadust. Oleme siiski seisukohal, et lainemurdja rajamise tehnilist lahendust tuleb lähitulevikus hakata välja töötama. '
Kuues küsimus. "Kas reisija poolt makstud üleveohind ja üleveo kvaliteet viimasel poolel aastal on omavahel kooskõlas?"
Vastus. Parvlaeva liikluse kvaliteet Rohuküla–Heltermaa liinil on tõstetud uue laeva liinile toomise näol, mis võimaldab reisijate üleveomahu suurendamist, vähendab seeläbi ooteaegu sadamas. Viimase poole aasta jooksul tekkinud tõrked antud liinil on tekkinud eelkõige vääramatu jõu tingimustes ehk siis ebasoodsad ilmastikuolud madala veetaseme ja jääolude tõttu, mida polnud võimalik ennetada ega vältida. Kuivõrd laevaliiklus merel sõltub suuresti ilmastikuoludest, ei ole reaalselt kahjuks võimalik sajaprotsendiliselt tagada tõrgeteta laevaühendust sõltuvalt ilmastikuoludest. See variant jääb tõenäoliselt sadadeks aastateks ikka. Seejuures on tõrgete tekkimise korral vedaja ministeerium püüdnud võimalike meetmete abil operatiivselt tagada püsiühendused saartega. Tegime seda ka seekord.
Seitsmes küsimus. "Kes vastutab praeguse ebakvaliteetse praamiliiklusega Hiiumaa mainele ja majandusele tekitatud kahju eest?"
Vastus. Küsimuses esitatud hinnangu aluseks on tõenäoliselt võetud erandolukorrad, kus vääramatu jõu tingimustes on parvlaevaliiklus Rohuküla-Heltermaa liinil olnud häiritud. Vastavad tõrked parvlaevaühenduses on tekkinud siiski ainult erandolukordadel, mida praktikas esineb harva. Tavaolukorras on Rohuküla–Heltermaa liinil tagatud kvaliteetne, tõrgeteta parvlaevaühendus. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister, teile on ka küsimus. Kalle Laanet, palun.

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selge on see, et tegijal juhtub mõndagi ja on arusaadav ka, et kõikide tegevuste puhul ei ole garanteeritud, et see tegevus on sada protsenti õige, nii nagu ka seekord on juhtunud. Aga selle arupärimise üks kindlasti olulisemaid põhjuseid oli see, et pikka aega ei antud adekvaatset informatsiooni hiidlastele. Mida te arvate: kas parem kommunikatsioon, kui aru saadi, et plaat on nihkunud – tegelikult saadi seda ju varem teada, kui see avalikkusele toodi –, õige tehniline ja tark kommunikatsioon oleks päästnud või ütleme siis niimoodi, oleks hiidlasi tunduvalt rohkem rahustanud? Aitäh!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Võimalik. Ma üldse arvan, et kommunikatsioonis, eriti Hiiumaa suunas on palju möödalaskmisi, sh ka vedaja poole pealt. Me oleme seda ka Saaremaa Laevakompanii esindajatega arutanud, et paljuski need hirmud, millele ka Kotkas viitas, ja sellises fataalses sõnastuses, et hiidlased on kaotanud usu Eestisse jne, on kindlasti kommunikatsiooniprobleemid. Ja mitte ainult sellel konkreetsel n-ö erandjuhtumil, kus midagi juhtus sadama rajatisega, aga ma arvan, ka laiemas mõttes.
Olgem ausad, ei ole vist mõistlik nii-öelda see esimene katsetuslaev, mis on mõeldud hiidlasi teenindama pikki aastaid, vähemalt nii kaua, kui on riigil leping ja ei ole muud varianti, saatma teenindama laeva nimega Muhumaa. Vist on kommunikatsioonihäire! Ma arvan, et selliseid apsakaid on tehtud, ja ma loodan, et ka vedaja tajub seda vastutust, et ikkagi asjad on siis mõistlikud, kui ikkagi klient ehk ennekõike hiidlane ja Hiiumaa külaline on rahul ja kõikvõimalikel inimestel, kes tihtipeale teevad muidugi nii-öelda vastupidist kommunikatsiooni, ei ole väga palju pinnast. Kahjuks on see niimoodi olnud ja see on ka minule teinud muret. Ma olen käinud ka Hiiumaal, püüdnud neid asju lahti rääkida. Kui inimestele need lahti rääkida, siis inimesed saavad vägagi hästi aru, aga kohati on selline esmane reaktsioon, et meelega majandusministeerium koos Saaremaa Laevakompaniiga tahab hiidlastele halba. Ei ole niimoodi! Ma usun, et ka vedaja tahab parimat, rääkimata ministeeriumist, rääkimata minust, kes ma samuti naudin Hiiumaad. Ma olen nõus, et siin tuleb selles osas ka seda asja parandada, et tõepoolest hiidlased tunneksid, et see teenus on täna parim, arvestades Eesti rikkusi ja tehnikavõimalusi. Pikk vastus, aga ma arvan, et see oli hea küsimus.

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laanet, palun!

Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma olen sinuga ühte meelt, et ma usun, et nii Saaremaa kui Hiiumaaga oleme sel aastal sammunud uude sajandisse, piltlikult öeldes, sest on tegelikult saadud uued sadamad, uued laevad. Riik koos erainvestoriga on investeerinud sinna ümmarguselt kolm miljardit krooni, mis on ääretult suur raha. Kindlasti toimuvad ka tõesti sellised tõrked, mis ei sõltu ei valitsusest, ei Riigikogust ega ka Hiiumaal ja Saaremaal elavatest inimestest, pigem on need loodusest tingitud. Ise, olles sõitnud juba 2002. aastast alates pidevalt Saaremaa vahet ja mitte nii tihedalt Hiiumaa vahet, olen tunnetanud, nii kaua kui ma siin elanud olen, seda edasimineku võimekust. Aga nii nagu mina ja nii nagu ka Kalev siin saalis, on mõlemal saarel väga palju neid inimesi, kes käivad mandril tööl, on piisavalt palju neid inimesi, kes käivad välismaal tööl, ja sellest tulenevalt peaks astuma järgmise sammu ehk looma nendele inimestele samamoodi võrdsed võimalused töölkäimiseks ehk piletihind koju ja tööle sõidul peaks olema mõistlik. See eelnõu, mis on teatud hulga Riigikogu liikmete poolt Riigikogu menetlusse antud, võiks leida toetust, sest tegelikult ei ole tegemist ju Eesti riigi eelarve mõistes riigieelarvele nii meeletu koormusega, kui mõningatel puhkudel poliitilises kontekstis üritatakse seda välja näidata. Et kui minister on pidanud meie eelnõu populistlikuks, siis minu seisukoht on see, et populismiga ei ole siin midagi tegemist, vaid küsimus on väga tõsine ja seiseneb selles, et kuidas saartel elavad inimesed saaksid samasuguste kulutustega punktist A punkti B liikuda kui mandriinimesed. Ja ma väga loodan, et kuna kaks suurt sammu on astutud saarte inimeste jaoks, siis ehk tehakse ka see kolmas pikk samm ära. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud.

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1284379500#pk6815