Omavalitsuste vabatahtlik liitumine

Siseministeerium, pressiteade 22. aprill 2009

Sel aastal (2009) toimub üks omavalitsuste vabatahtlik liitumine

Käesoleva aasta 17. aprilliks pidid ühineda soovivad kohalikud omavalitsused esitama maavanemale volikogude otsused haldusterritoriaalse muutmise taotlemiseks. Tähtajaks laekus Pärnu maavanemale Kaisma valla ja Vändra valla liitumissoov. Seega on oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel Eestis senise 227 asemel 226 kohalikku omavalitsust.

Regionaalminister Siim Kiisler tunnustas Kaisma ja Vändra valla elanikke ja juhte otsustusjulguse eest. „Vändraga liituva Kaisma valla juhid on kahtlemata oma elanike huvide eest tõsiselt seisnud. Kui Kaisma ja Vändra jaoks on tegu väga suure sammuga, siis Eesti jaoks on üks liitumine nelja aasta jooksul teosammul liikumine. Sama tempoga jätkates oleks meil saja aasta pärast 227 asemel 201 omavalitsust. Ilmselgelt vajame konkreetset otsust kiiremateks muudatusteks,“ ütles Kiisler.



Kiisleri sõnul on hea märk, et rahva usaldus kohalike omavalitsuste vastu on kõrge. „Eriti raskel ajal on väga oluline, et usaldus omavalitsuste suhtes püsiks. Selleks peavad meie vallad ja linnad olema haldussuutlikud, et suuta ka keerulises olukorras inimestele toeks olla. Paraku on omavalitsusi, kus majanduslikud probleemid üle pea hakkavad kasvama, järjest rohkem,“ selgitas Kiisler.

Regionaalminister rõhutas, et üheks vältimatuks sammuks on haldusreform, mis praegu eri omavalitsuste võimekuse vahel valitsevat mäekõrgust vahet vähendab. Ministri sõnul ei ole vabatahtlik ühinemine lahendus, sest mida raskem on kõigil, seda keerulisem on nõrgematel omavalitsustel tugevate valdade ja linnadega kokkuleppele jõuda.

Rahvastikuregistri andmetel elab 2. aprilli seisuga Vändra vallas 2531 inimest ning Kaisma vallas 542 inimest. Kokku on Eestis 40 omavalitsust, kus elanike arv jääb alla tuhande. Vändra ja Kaisma valla liitumislepingust tulenevalt on liitumise eesmärkide hulgas piirkonna jätkusuutlik arendamine ja konkurentsivõime kasvatamine, avalike teenuste kättesaadavuse tagamine, juhtimise haldussuutlikkuse tõstmine ja investeeringuvõime tõstmine.