Uue liiklusseaduse eelnõust

Uus liiklusseadus rõhub liikluse turvalisemaks muutmisele

Vabariigi valitsus kiitis 16. aprillil 2009 heaks uue liiklusseaduse eelnõu, mille põhiline eesmärk on Eestis liiklus ohutumaks muuta ja parandada liikluskultuuri.

„Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et liiklusohutuses on saavutatud häid tulemusi karmi politseikontrolli tulemusena. Politsei on küll teinud head tööd, aga selleks, et saavutaksime teedel ja tänavatel turvalisuse, läheb vaja rohkemat, kui põõsas istuv patrull. Liiklusohutuse parandamiseks tuligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja liiklusseaduse terviktekstiga,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Uus liiklusseadus toob kaasa palju olulisi muudatusi, mis mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõiki liiklejaid, nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa liiklusohutuse ja -kultuuri parandamisele. Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse uusi mõisteid.

Uus liiklusseaduse eelnõu ühendab seni Eesti teeliiklust reguleerivad kaks õigusakti – liiklusseaduse ja valitsuse 2001. aasta määrusega kehtestatud liikluseeskirja sätted. Põhimõttelise muudatuse tingis vajadus reguleerida liiklejate kohustused ja õigused seaduse tasandil, mis tagab ka antud valdkonna parema kooskõla põhiseadusega.

Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse olulisel määral uusi mõisteid.

Olulisematest muudatustest uues liiklusseaduse eelnõus võrreldes kehtiva liiklusseadusega võib välja tuua järgmised:

- Autojuhil kaob ära kohustus riigisiseselt kanda kaasas Eestis väljastatud autojuhiluba ja auto tehnilist passi, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument – juhtimisõigust kontrollib politsei elektroonilisest andmebaasist.

- Eesti siseselt sõiduki kasutamiseks on kirjaliku nõusoleku (volitus) nõue asendatud registreerimistunnistuse nõudega, mis peaks oluliselt lihtsustama sõiduki kasutusele andmist teistele isikutele.

- Alkoholijoobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Veelgi karmimalt aga reguleeritakse eelnõus esmase juhiloaga ja tasuliste vedudega (sõitjatevedu ja veosevedu) tegelevate juhtide juhtimisõiguse peatamist.

- Eelnõu sätestab ka esmase juhiloa omaniku juhtimisõiguse tühistamise, kui teda on karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, kus karistuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Uuendusena peavad teooriaeksami tegema isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust. Isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama teooria- ja sõidueksami.

- Välistatakse igasugune võimalus sõidutada last sõiduautos teda süles hoides ning see muudatus laieneb ka taksodele. Turvavarustuse kasutamise nõue toob täiendavaid kohustusi taksofirmadele, kellel peab tekkima valmisolek klientide teenindamisel kasutada laste turvavarustust.

- Alla 16-aastastele jalgratta- ja mopeedijuhtidele on lisandunud kohustus teel sõites kanda vastavalt jalgratturi kiivrit või motokiivrit.

- Üle 16 aastaselt mopeedijuhilt nõutakse mootorsõiduki juhtimise luba (vähemalt AM-kategooria sõiduki juhiluba). Nõude eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning tagada, et liikluses osaleksid vastava ettevalmistuse ja teadmistega juhid.

- Lisaks muutub kohustuslikuks mopeedide registreerimine Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, millega kaasneb kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja tehnoülevaatuse läbimise nõue.


Valitsusest liigub liiklusseaduse eelnõu edasi Riigikokku.

Elektroonikaromude kogumise kord muutus

Vabariigi Valitsus kiitis 16. aprillil heaks määruse, millega
reguleeritakse elektroonikaromude kogumise, tootjale tagastamise,
taaskasutamise ja kõrvaldamise nõudeid ning korda.

„Määrus võeti vastu eesmärgiga muuta elektroonikaromude kogumine
senisest efektiivsemaks,“ märkis Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna
peaspetsialist Malle Piirsoo. „Olulisimad muudatused võrreldes praegu
kehtiva määrusega puudutavad elektroonikaromude kogumise kohta esitatava
teabe, nende vedamise ja tootjatele tagastamise kohta esitatavaid
nõudeid. Määrusega on ka täpsustatud, mis on kodumajapidamistes
kasutatav elektri-ja elektroonikaseade.“

Näiteks peab tootja täpsustatud määruse kohaselt vähemalt kord aastas
korraldama üleriigilise teabekampaania, millel on oluline osa tõhusamal
elektroonikaromude tagasi toomisel. Eelnõu kohaselt peavad tootjad
tagama vähemalt 4 kg kodumajapidamiste elektroonikaromude kogumise iga
elaniku kohta aastas, samuti peavad nad tagama ka kogutud
elektroonikaromude taaskasutamise.

Lisaks tuleb tootjatel rajada elektroonikaromude kogumispunktid igasse
rohkem kui 3500 elanikuga omavalitsusse, arvestades nõuet, et
elektroonikaromude üleandmine peab olema tarbijale võimalikult mugav.
Puuduolevad kogumispunktid tuleb rajada 9 kuu jooksul pärast määruse
jõustumist.

Uue määruse kohaselt on tootjal kohustus tasuta vastu võtta
elektroonikaromusid sõltumata nende arvust lisaks tarbijale ka
turustajalt, kohalikult omavalitsuselt ning kohaliku omavalitsuse
jäätmejaama halduslepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.

Muude kui kodumajapidamises kasutatavate elektroonikaseadmete tootja
peab arvulise vastavuse alusel tasuta tagasi võtma kõik need
elektroonikaromud, mis on tekkinud enne 13. augustit 2005 turule lastud
seadmetest ning kõik elektroonikaromud, mis on tekkinud alates 13.
augustist 2005 turule lastud seadmetest sõltumata sellest, kas tarbija
kavatseb osta uue seadme või mitte.

Tulenevalt EL direktiivist sätestatakse määruses, et tootja on
kohustatud tagasi võtma ka saastunud elektroonikaromu, mis tuleb viia
jäätmejaama või jäätmete kogumispunkti.

Maipühade praamigraafik

Maipühad toovad graafikumuudatused Rohuküla-Heltermaa liinil

Väinamere Liinide teatel on eelolevaks neljapäevaks ja reedeks sõidugraafikusse lisatud väljumised Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30, pühapäeval on plaanis lisareisid Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30.

Ohtlike veoste veokorralduses toimuvad samuti muudatused. Esmalt on sel neljapäeval ohtlike veoste reis Rohukülast kell 20.30 asendatud tavaväljumisega, et rahuldada pühade eelset suurt nõudlust ning toimub ka lisareis Heltermaalt kell 22.30. Ohtlike veoste reis toimub aga päev varem – kolmapäeval Rohukülast kell 20.30, mistõttu jäävad ära tavaväljumised kolmapäeval Rohukülast kell 20.30 ja Heltermaalt kell 22.30.

Maipühad toovad lisareisid ka Triigi-Sõru liinil

Väinamere Liinid OÜ teatel toimuvad maipühadega seoses neljapäeval, 30. aprillil Triigi-Sõru liinil lisareisid väljumisega Sõrult kell 14.00 ja Triigist kell 15.30.

Isikukood ei ole salajane

Andmekaitse Inspektsioon: isikukood ei ole salajane teave
27. aprill 2009


Andmekaitse Inspektsioon koostas isikukoodi kasutamise kohta juhise, mille eesmärgiks on lükata ümber levinud väärarusaama isikukoodi konfidentsiaalsusest.



AKI selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole seda põhjust varjata enam, kui näiteks inimese nime või sünniaega.



Ettekujutus isikukoodi salajasusest on laialt levinud ka ametiasutustes. Näiteks arvatakse tihti, et dokumentidele juurdepääsupiirangu kehtestamiseks piisab, kui lisada dokumenti isikukoodid. Inspektsioon selgitab, et isikukoodi kasutamine ei ole iseenesest aluseks juurdepääsupiirangu kehtestamisele.



Küll aga peaksid asutused ja ettevõtted arvestama isikuandmete kasutamisel minimaalsuse printsiibiga. Näiteks oma töötaja või kliendi tuvastamiseks piisab kirjas, käskkirjas või muus dokumendis üksnes tema nimest ja ametist/aadressist.



Mõned ettevõtted pakuvad internetis teenuseid, tuvastades klienti isikukoodi järgi. Kuivõrd isikukoodi on kerge teada saada, jääb see kliendi tuvastamisel suhteliselt ebausaldusväärseks vahendiks ja seega ka teenusepakkuja enda riskiks.



Kõikidel huvilistel on isikukoodi kasutamise juhisega võimalik tutvuda inspektsiooni kodulehel, aadressil http://www.aki.ee/est/?part=html&id=133

Statoil ärgitab puid istutama

24. aprill 2009

Statoil koos õpilasfirmaga pakub võimaluse vähendada oma ökoloogilist jalajälge

Alates tänasest saab Statoili teenindusjaamadest osta õpilasfirma Roheline Jälg poolt algatatud kampaania raames puid, mille noored koostöös RMK-ga täiesti uuele metsaalale istutavad. Oma puu ostmine Statoilist võimaldab igaühel kaasa aidata ökoloogilise jalajälje vähendamisele.

Eesti Statoili peadirektori Helle Kirs-Toigeri sõnul hoolib Statoil puhtamast loodusest ja tunnetab vastutust keskkonna ees. „Kui kuulsime koolinoorte puude istutamise projektist puhtama õhu nimel, otsustasime head algatust ka omalt poolt igati toetada,” ütles Kirs-Toiger. “Õhku paisatud süsihappegaas pole ainult autoomaniku mure, ka meie koduse energiatarbimise, reisimise jms tulemusel eraldub märgatav kogus mürgist süsihappegaasi. On positiivne, et leidub võimalusi selle kahju neutraliseerimiseks – üks puu võtab oma elu jooksul endasse ligikaudu ühe tonni CO2“ märkis Kirs-Toiger.

Statoilis müüdav 20-kroonine kupong annab ostjale ühe puu istutamise garantii. Selle kohta saab soovi korral oma e-posti aadressile tellida ka spetsiaalse Rohelise Jälje sertifikaadi, kus on toodud istutatud puude kogus, istutuspaik ning vähenenud CO2 hulk. Kupongi hind sisaldab nii istikutasu, transporti, istutamistööd kui ka hilisemat hooldust. Lisaks läheb iga puu pealt 2 krooni õpilasfirma uute keskkonnaalaste projektide fondi.

Õpilasfirma on enda peale võtnud esimese 2000 puu istutamise Paunküla metskonda. Kõik järgmised puud istutab Rohelise Jälje koostööpartner RMK 2010. aastal. Ühtlasi on RMK võtnud kohustuse edaspidi metsataimede eest hoolt kanda.

Õpilasfirma Roheline Jälg alustas Tallinna 21. Koolis Junior Achievement Arengufondi noorteprojektina, et tõsta eestimaalaste teadlikkust oma mõjust loodusele. Neli hakkajat õpilast töötasid välja CO2 kalkulaatori ning panid käima ka praeguse istutuskampaania. Tallinna linnavalitsus on neid premeerinud Tallinna parima õpilasfirma tiitliga ning Pärnu õpilasfirmade laadal sai Roheline Jälg kõige innovaatilisema õpilasfirma preemia.



CO2 kalkulaatori abil on võimalik välja arvutada oma eluviisi ja tarbimisega tekitatud süsihappegaasi hulk aastas ning selle neutraliseerimiseks vajalik puuistikute kogus. Kalkulaatori tegemiseks konsulteerisid õpilased välismaiste kalkulaatorite koostajate ning Eesti Energiaga, samuti uurisid mitmeid teatmeallikaid.

Rohelise Jälje tiim võttis keskmiseks kütusekuluks 10 liitrit/100 km ja keskmiseks CO2 emissiooniks 0,2 kg CO2/km. Nende eelduste alusel eraldub 1 liitri kütuse kulumisel 2 kg CO2. Õpilased jõudsid järeldusele, et kui üks puu võtab elu jooksul endasse u 1 tonni CO2 ja viie puu istutamisel jääb eluvõimelisena püsima vaid üks, tuleb keskmise paagitäie kütuse põletamise neutraliseerimiseks istutada 1 puu.

StatoilHydro kontserni kuuluv AS Eesti Statoil on Eestis autokütuste jaemüügi turuliider. Eesti Statoilil on 46 teenindusjaama ja viis 1-2-3 automaattanklat üle Eesti. Omades 23 autopesulat, on Statoilil suurim automaatpesulate kett Eestis. Kütuste jaemüügis on ettevõtte turuosa Eestis hinnanguliselt 30%-suurune.

Lisainfo:
Kai Realo
AS Eesti Statoil, kontseptsioonijuht
tel: +372 675 7700
e-mail: eesti@statoil.com

Omavalitsuste vabatahtlik liitumine

Siseministeerium, pressiteade 22. aprill 2009

Sel aastal (2009) toimub üks omavalitsuste vabatahtlik liitumine

Käesoleva aasta 17. aprilliks pidid ühineda soovivad kohalikud omavalitsused esitama maavanemale volikogude otsused haldusterritoriaalse muutmise taotlemiseks. Tähtajaks laekus Pärnu maavanemale Kaisma valla ja Vändra valla liitumissoov. Seega on oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste järel Eestis senise 227 asemel 226 kohalikku omavalitsust.

Regionaalminister Siim Kiisler tunnustas Kaisma ja Vändra valla elanikke ja juhte otsustusjulguse eest. „Vändraga liituva Kaisma valla juhid on kahtlemata oma elanike huvide eest tõsiselt seisnud. Kui Kaisma ja Vändra jaoks on tegu väga suure sammuga, siis Eesti jaoks on üks liitumine nelja aasta jooksul teosammul liikumine. Sama tempoga jätkates oleks meil saja aasta pärast 227 asemel 201 omavalitsust. Ilmselgelt vajame konkreetset otsust kiiremateks muudatusteks,“ ütles Kiisler.



Kiisleri sõnul on hea märk, et rahva usaldus kohalike omavalitsuste vastu on kõrge. „Eriti raskel ajal on väga oluline, et usaldus omavalitsuste suhtes püsiks. Selleks peavad meie vallad ja linnad olema haldussuutlikud, et suuta ka keerulises olukorras inimestele toeks olla. Paraku on omavalitsusi, kus majanduslikud probleemid üle pea hakkavad kasvama, järjest rohkem,“ selgitas Kiisler.

Regionaalminister rõhutas, et üheks vältimatuks sammuks on haldusreform, mis praegu eri omavalitsuste võimekuse vahel valitsevat mäekõrgust vahet vähendab. Ministri sõnul ei ole vabatahtlik ühinemine lahendus, sest mida raskem on kõigil, seda keerulisem on nõrgematel omavalitsustel tugevate valdade ja linnadega kokkuleppele jõuda.

Rahvastikuregistri andmetel elab 2. aprilli seisuga Vändra vallas 2531 inimest ning Kaisma vallas 542 inimest. Kokku on Eestis 40 omavalitsust, kus elanike arv jääb alla tuhande. Vändra ja Kaisma valla liitumislepingust tulenevalt on liitumise eesmärkide hulgas piirkonna jätkusuutlik arendamine ja konkurentsivõime kasvatamine, avalike teenuste kättesaadavuse tagamine, juhtimise haldussuutlikkuse tõstmine ja investeeringuvõime tõstmine.

Maksu- ja Tolliameti pressiteade
22.04.09

Toll avastas suure koguse haruldase kaslase nahku

Maksu- ja Tolliametil õnnestus kätte saada 208 haruldase Hiina bengali kassi nahka, millega loodusele tekitatud kahju on hinnanguliselt 41 600 000 krooni.

Maksu- ja tolliameti töötajad teostasid aprilli algul AS Essenta tollilaos transiitkauba kontrolli ning avastasid selle käigus 208 kaslase nahka. Keskkonnaministeeriumi ekspertiisi kohaselt on tegu bengali kassi nahkadega, mis kuuluvad rahvusvahelise looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni CITES kaitse alla. CITES konventsioon on ellu kutsutud reguleerimaks ohustatud liikidega kauplemist ning eesmärgiks on tagada maailma looduse mitmekesisuse säilimine. Maksu- ja tolliameti üheks ülesandeks on ühiskonna kaitsmine, selles sisaldub nii inim- kui ka looduskeskkonna turvalisuse tagamine.

Saadetis saabus Hiinast Tallinnasse ning deklareeritud kaubaks olid erinevad riidekaubad. Tollikontrolli käigus avastati riiete hulgast kokku kahes kaubapallis 208 kokkuõmmeldud bengali kassi nahka. Suuremate nahatükkide saamiseks oli oma elu kaotanud kokku 832 looma.

MTA tollikorralduse osakonna juhataja Urmas järgi sõnul on tegu seni suurima Eestis avastatud CITES konventsiooni rikkumisega. Loodusele tekitatud kahju on hinnanguliselt 41 600 000 krooni, mis on välja arvutatud isendi liigi kuuluvuse ja koguse järgi. "Sellise rikkumise eest on ette nähtud kuni 300 trahviühiku suurune trahv füüsilisele või kuni 50 000 krooni suurune trahv juriidilisele isikule. Lisaks kohaldatakse kaupade konfiskeerimist," lisas Järg.

Hiina bengali kass kuulub CITES konventsiooni II lisasse. Teises lisas (EL Nõukogu määruse 338/97 lisa B) loetletud liikidega kauplemine pole täielikult keelatud, kuid peab alluma rangele kontrollile ning olema varustatud vastavate lubavate dokumentidega. Eesmärgiks on hoida selliste liikidega kauplemine riikliku järelevalve all, et ei toimuks kontrollimatut kaubandust, mis seaks ohtu liigi säilimise. Kontrolli käigus avastatud vale nimetuse all deklareeritud kaupadel sellist luba ei olnud. Kõik nahad on MTA tolliametnike poolt kinni peetud kuni menetluse lõpuni.

Väiskõned muutuvad odavamaks

Saks: telefoni kasutamise välismaal muutub jälle odavamaks

STRASBOURG, 22. aprill 2009. Täna kiitis Euroopa Parlament hääletusel heaks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu ministrite kokkuleppe rändlushindade langetamise kohta. Kokkuleppe kohaselt seatakse piirhinnad kõne, tekstisõnumi ja dataroamingu teenustele. Euroopa Parlamendi siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liikme Katrin Saksa sõnul näitab see selgelt, et soovi korral võib Euroopa Liit väga kiiresti tegutseda tarbija õiguste ees seismisel.

Saksa sõnul muutuvad sõnumite saatmine ning telefonikõned reisidel odavamaks juba selle aasta juulist. Uued kõnede piirhinnad on €0.43/minut väljahelistamise puhul ja €0.19/minut vastuvõetavate kõnede eest; alates 1. juulist 2010: vastavalt €0.39/minut ja €0.15/minut; alates 1. juulist 2011: vastavalt €0.35/minut ja €0.11/minut. Alates 1. juulist 2009 on roaming tekstisõnumite piirhinnaks 11 eurosenti.

Saks selgitas, et Euroopa Komisjoni avaldatud andmete põhjal jäävad reisidel saadetavate SMSide hinnad Eesti operaatoritel vahemikku 6-40 eurosenti. "See on küll vähem kui näiteks Belgia operaatoritel, kelle hinnad on ühed kõrgemad Euroopas, jäädes vahemikku 25-80 eurosenti, aga ka need võivad tunduda kõrged arvestades sõnumi hinda operaatorile," ütles Saks. "Taani telekommunikatsiooni regulaatori uuringu kohaselt teise riigi operaatori võrgu kasutamine SMS-teate saatmiseks maksab kohalikule operaatorile vaid 0,008 eurot," lisas eurosaadik.

Selleks, et vältida nn shokeerivaid arveid ("bill shocks"), võivad kliendid alates 1. märtsist 2010 tasuta seada ka rändluskõnede piirmäära. Kui inimesed ei ole seda piirmäära valinud, siis seatakse see automaatselt alates 2010. aasta 1. juulist 50 eurole. "Data roaming teenuste nagu elektronposti ja interneti mobiiltelefoniga kasutamise hinnad, mida üks operaator võib teiselt küsida, piiratakse samuti, mis peaks kajastuma ka tarbijahinnas," lisas Saks.

Väikelaevaehituse Liit

Saaremaal loodi Eesti Väikelaevaehituse Liit

Aprilli alguses loodi Saaremaal Eesti Väikelaevaehituse Liit, mille eesmärgiks on sektori maine ja konkurentsivõime tugevdamine.

„Saaremaa on Eesti väikelaevaehituse kants, siin toodetakse üle 60% sektori käibest ja üle 80% selle ärikasumist,“ ütles väikelaevaehituse liidu projektijuht ja TTÜ Kuressaare Kolledži õppejõud Anni Hartikainen. „Saaremaa tööstusest moodustab väikelaevaehitusfirmade käive ligi veerandi, kusjuures peaaegu kogu toodang läheb ekspordiks.“

EVL kasvas välja Saaremaal asuvast väikelaevaehituse klastrist, mis ühendab väikelaevaehitusega seotud omavalitsusi, haridusasutusi, ettevõtteid ja teisi organisatsioone. Liidu töövaldkondadeks on ühishuvide esindamine, ühine turundustegevus, väikelaevaehituse alase hariduse ja koolituse toetamine, ühiste materjalihangete läbiviimine ja tootmisvõimsuse jagamine suurte tellimuste puhul.

Liitu kuuluvad jahtlaevade tootja Saare Paat, töölaevade tootja Baltic Workboats, ajaloolisi puupaate ja purjekaid tootvad Vätta Puit ning Väike Paadivabrik, innovaatilist alumiiniumpurjekat ehitav Alunaut ning plastist veesõidukite tootjad Kasse Paat, Lindvart, Tekno Marine Eesti ja Kompar. Samuti väikelaevaehitussektori allhankega tegelevad ettevõtted Hilmaa, Muvor ja Pro Marine Trade ning kaks eraisikut - Peeter Laum ja Edgar Kana. Tegevust toetavad väikelaevaehituse erialaga seotud haridusasutused - Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž ja Kuressaare Ametikool.

Reedel, 24. aprillil korraldab vastloodud liit infopäeva, kus tutvustatakse EAS toel loodud väikelaevaehituse klastri ühisstrateegiat ja liidu edasisi tegevusplaane.

„Infopäevale ootame kõiki, kellele merendus ja Eesti väikelaevaehitus olulised on,“ sõnas Eesti Väikelaevaehituse Liidu juhatuse liige ja AS Saare Paat tegevjuht Peeter Sääsk. „Loodan, et saame osalejailt häid ideid selle kohta, kuidas Eestile kui mereriigile nii olulist valdkonda koos edendada.“

Infopäev toimub 24.aprillil kell 13:30 - 16:00 Kuressaare Ametikoolis.

Infopäeva kava:
- Uudiste lühikokkuvõte ja ettekannete tutvustus
- Väikelaevaehituse klastri strateegia tutvustus
- Eesti Väikelaevaehituse Liidu loomisest ja funktsioonidest
- Eduka koostöö alguse tähistamine

Lisainfo:
Peeter Sääsk
Juhatuse liige
Eesti Väikelaevaehituse Liit
+372 508 7913
e-post: peeter.saask@saarepaat.ee

Pilte Eesti väikelaevaehitusettevõtete toodangust leiab näiteks Saare Paadi, Vätta Puidu ja Baltic Workboats'i veebilehtedelt.
Hannoveri tootmistehnoloogia messi tarvis valminud videomaterjal laevaehitusest on kättesaadav siit

Kärdla kalevivabrik 180

30. aprillil 2009 tähistatakse Hiiumaal Kärdlas muuseumi Pikas Majas kalevivabriku 180. aastapäeva

Programm:

Kalevivabriku teemaline hommik lastele - Lapsed valmistavad "vabriku
juhtkonnale" proovitöö.
Proovitööks on kaleviribadest vaibapunumine, kalevivabriku tootesildi
valmistamine jmt.

Lastegruppe ootame järgmistel kellaaegadel:

10:00-10:55 I grupp

11:00-11:55 II grupp

NB! Grupid eelnevalt registreerida muuseum@hiiumaa.ee või telefonil
463 2091.

13:00 Näituse Hiiu-Kärdla kalevivabrik 180 avamine

17:00 Avalik loengusari ja vestlusring "Kärdla kalevivabrik"

Ettekanded:

Oleks lammas sinine, ei peaks kust korjamagi. (Kadri Kuusk)

Peksa sai nii, et rohkem ei tahtnudki. Tõde ja luulet vabriku "sakstest".
(Helgi Põllo)

Kalevivabriku töölise elu - kas ainult raske töö? (Teele Saar)

Meeldivate kohtumiseni!
Hiiumaa Muuseum
--

Natura piirid laienevad

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
23. aprill 2009
___________________________________________________________________

Natura piiride muutmine laiendab toetusesaajate hulka


Täna, 23. aprillil kiitis Vabariigi Valitsus heaks
Keskkonnaministeeriumi algatatud Natura 2000 piiride muutmise, mille
tulemusel suureneb Natura alale jäävate poollooduslike koosluste
hooldamise ning metsa- ja põllumaade eest eurotoetust saavate
maakasutajate hulk.

Eesti esitas esmakordselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade
piirid Euroopa Komisjonile 2004. aastal ning selle teabe alusel on
toimunud ka metsa- ja maaomanikele toetuste väljamaksmine.

“Aastatel 2004-2007 on aga Eestis looduse kaitseks juurde moodustatud
ja riikliku kaitse alla võetud 64 uut kaitseala, 343 hoiuala ja 235
püsielupaika ning laiendatud 115 kaitseala, mistõttu tuleb muuta ka
Natura piire,” selgitas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres
Talijärv. “Tänase otsusega hakkavadki Natura alade piirid kattuma
looduskaitseseaduse alusel kaitstavate alade piiridega ja see laiendab
oluliselt Euroopa Liidust Natura toetusi saavate kaitsealuste maade
kasutajate hulka.”

Osa põllumajandusmaid, mis aastal 2004 olid arvatud Natura 2000
võrgustikku, jäid aga kaitsealade moodustamise käigus
eksperthinnangute alusel välja, kuna nendel maadel puudub
looduskaitseline tähtsus. Sellistele looduskaitseliste piiranguteta
põllumaade maakasutajatele Natura põllutoetust ei maksta. Samal ajal
lisandub Natura võrgustikku uusi põllumajandusmaid, millele saab alates
käesolevast aastast taotleda Natura põllumaatoetust.

Kokku suureneb Natura-alade pindala 37 547 ha võrra, lisandunud aladest
on 12 897 ha eraomandis.

Keskkonnaministeerium teavitab võimalikest Natura piiride muudatustest
kõiki pindalaliste põllutoetuste saajaid, keda see võib puudutada ning
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) saadab neile
uued kaardid Natura 2000 võrgustiku täpsustatud piiridega. Seega palume
vastavasisulise teate saanutel põllumaataotluse esitamisega oodata seni,
kuni nad on PRIAst kätte saanud uue kirja koos täpsustatud kaardiga.

Natura 2000 piirid on aluseks kolmele “Maaelu arengukavas”
maaomanikele ja maakasutajatele ettenähtud Natura toetusele:
erametsatoetus, toetus põllumajandusmaale ja poollooduslike koosluste
hooldamise toetus.

Natura põllumaatoetuse määr on 502 kr ha kohta aastas ja seda saab
taotleda PRIA kaudu. Natura erametsatoetust saavad taotleda Natura
aladele jäävad erametsamaade omanikud. Toetuse määr on kaitsealade ja
püsielupaikade piiranguvööndis ning hoiualadel 940 kr ha kohta ja
kaitsealade ja püsielupaikade sihtkaitsevööndis 1720 kr ha kohta aastas.
Toetusi saab taotleda Erametsakeskuse kaudu.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetust makstakse puisniidu,
puiskarjamaa, rannaniidu, lamminiidu, soostunud ja sooniidu, loopealse,
kadastiku, nõmme ja aruniidu niitmiseks ja seal loomade karjatamiseks.
Toetuse määr puisniidu hooldamise eest on 3725 kr ha kohta, kõigi
ülejäänud koosluste hooldamise eest on 2910 kr ha kohta aastas.
Toetuste saamiseks tuleb esitada taotlus PRIAsse, olles esmalt
kooskõlastanud koosluste nimekirja ja kaardi Keskkonnaametis.

Kõiki neid toetusi saab taotleda alates 2. maist kuni 21 maini.

Kokku on Natura 2000 alade pindala Eestis nüüd 1 458 575 ha, millest
ligi pool jääb mere alla. Täpsustatud piire näeb alates 24. aprillist
Maa-ameti kaardirakenduse Looduskaitse ja Natura 2000 rakenduses
http://xgis.maaamet.ee/ ja Keskkonnaregistri avaliku teenuse
Kaitstavate loodusobjektide osas http://register.keskkonnainfo.ee.

Vaata ka http://www.envir.ee/1095902.

Laulupeoks rahvarõivad korda

ERMi konservaatorid aitavad laulupeoks rahvarõivad korda teha

Kolmel päeval, 25. aprillil, 9. ja 23. mail on kõigil huvilistel võimalus kuulata Eesti Rahva Muuseumi konservaatorite nõuandeid ja ülevaateid rahvarõivaste hoolduse, puhastamise ja parandamise kohta ning nende abiga kohendada oma rahvariideid laulupeole minekuks. Osalejatel palutakse ette valmistada küsimused ja võimalusel probleemne ese kaasa võtta.

Rahvarõivatoad ja teemad:

25.4. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 1. Vööd ja pandlad“ Praktilised nõuanded ERMi konservaatoritelt. Esimese töötoa teemaks on vööd, pandlad ja pastlad nende puhastamine ja hooldus. Nõu annavad ERMi konservaatorid Enno Rennit, Rein Olli ja Ülle Vahar.



9.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 2 . Seelikud ja kuued, särgid, pluusid,

pitsid ja tikandid“ ja

23.5. kl 11–14 „Teeme rahvarõivad laulupeoks korda 3. Särgid, pluusid, pitsid ja tikandid“

Teise töötoa teemadeks on seelikute, ülekuubede puhastamine; villase kanga (koiaukude) parandamine, pressimine jne (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja töövõtetest, seelikute pesemiseks ettevalmistamine), linase riidega ümber käimine, hallitusplekid, „roosteplekid“, rebenenud õmblused, peen paikamine jms (ülevaade sobilikest puhastusvahenditest ja nippidest, kuidas tikitud osi kaitsta), pitside ja tikandite parandamine, taastamine, tärgeldamine (ülevaade sobivatest materjalidest).

Lisainformatsioon ja registreerimine telefonil: 735 0445

Lisaks rahvarõivatubadele korraldab Eesti Rahva Muuseum koostöös Tartu Laulupeoga 2009 laulupeole eelnevalt ERMis filmiõhtuid. Nädal enne laulupidu näidatakse ERMi näitusemaja kohvikus (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ERMi filmiarhiivis olevaid klippe Tartu varasematest laulupidudest.

Lõkke tegemise reeglid

# kulu ei tohi põletada
# lõket tohib teha oma krundi piires, tuulevaikse ilmaga. Lõke peab asuma ohutus kauguses nii ehitistest kui metsast, hoonetest vähemalt 15 meetrit ja metsast 30 meetrit. Lõkke ümbrus tuleb kuluheinast ja muust põlevast materjalist puhastada. Lõkke tegijal peavad käeulatuses olema esmased kustutusvahendid (ämber veega, luud, märjad oksad). Lõket ei tohi järelevalveta jätta. Lõkke põlemisjäägid tuleb kustutada veega.
# väljaspool oma krundi piire tohib lõket teha ainult maaomaniku poolt eelnevalt ette valmistatud ja tähistatud lõkkeplatsil. Sellisteks kohtadeks on riigi maal RMK lõkkekohad
# ka grillahju võib väljaspool oma aeda üles seada ainult tähistatud lõkkekohtades
# lõkkes ei tohi põletada olmeprahti
# lõkke tegemisest ei ole vaja teavitada häirekeskust või päästeteenistust
# häirekeskusesse või päästeala infotelefonile 1524 helistamine või päästeteenistuse teavitamine ei anna õigust lõkke tegemisel eirata tuleohutusnõudeid või kulu põletada
# kohalik omavalitsus võib lahtise tule tegemisele seada täiendavaid piiranguid. Kui heakorraeeskirjaga on lõkke tegemine omavalitsuse territooriumil ära keelatud, siis ei tohi tuld teha ka oma krundil.

Seoses lihavõttepühadega muutub parvlaevaliiklus

08.04.09

Suur reede tõstab Väinamerel reisijate arvu ja toob sõidugraafikumuudatusi



Seoses lihavõttepühadega on eeloleval nädalavahetusel oodata tavapärasest suuremat reisihuvi Väinamere parvlaevaliinidel.



Väinamere Liinid OÜ teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on Suur reede igal aastal toonud saartele tavanädalavahetusest rohkem reisijaid. „Kõrgema nõudluse ootuses oleme lisanud sõidugraafikutesse täiendavaid reise, aga palume ka kindlasti tutvuda reiside täituvusinfoga www.tuulelaevad.ee ostukeskkonnas ja planeerida oma sõiduaega, ostes võimalusel e-pileti väljumistele, kus on veel vabu eelmüügikohti. Anname endast parima, et võimalikult operatiivselt teenindada kõiki reisijaid, kes pühadeks saartele sõidavad ning palume ka reisijatelt mõistvat suhtumist,“ ütles Hiiuväin.



Kuivastu-Virtsu liinil lisanduvad sel pühapäeval väljumised Kuivastust kell 8 ja Virtsust kell 9. Graafikuväliselt teenindab reisijaid ka kolmas parvlaev Harilaid.



Suuremad muudatused on planeeritud Rohuküla-Heltermaa liinil. Eelolevaks neljapäevaks ja reedeks on graafikusse lisatud väljumised Rohukülast kell 12.30 ja Heltermaalt kell 14.30, pühapäeval on plaanis lisareisid Rohukülast kell 8.30 ja Heltermaalt kell 10.30. Hiiumaad ja mandrit ühendaval liinil tuleb arvestada ka ohtlike veoste vedajate vajaduste ja võimalustega, mistõttu on sel neljapäeval ohtlike veoste reisi asendatud tavaväljumisega Rohukülast kell 20.30 ning toimub ka lisareis Heltermaalt kell 22.30. Samal ajal jäävad ära väljumine kolmapäeval Rohukülast kell 20.30, mille asemel toimub ohtlike veoste reis, ning väljumine Heltermaalt kell 22.30.



Lisainfo:



Anu Hiiuväin

teenindusjuht

Väinamere Liinid

Tel: 452 4350

E-post: klient@laevakompanii.ee

Merele suunatud laskealade keskkonnamõju

Kaitseministeeriumi pressiteade

Valmimas on merele suunatud laskealade keskkonnamõju hindamise lõpparuanne

Tallinn, 8. aprill 2009 – Kaitseministeeriumi poolt tellitud täiendavad uuringud merele orienteeritud laskealade keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks (KHS) valmivad 20. aprilliks.

Kaitseministeerium täiendas esialgset keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet täiendavate sotsiaalseid aspekti puudutavate (sh. vibratsioon ja teed) uuringutega, mille tellimise vajadus täpsustus tänud kohalike omavalitsuste ja elanike aktiivsele kaasamisele.

Esmase aruande tagasisidena esitatud ettepanekud võimaldasid oluliselt tõhustada väljaõppega kaasnevate sotsiaalsete ja majanduslike aspektide mõju hindamisprotsessi. Aruande tutvustamine toimus mullu oktoobrist detsembrini ning avalik arutelu oli kõige aktiivsem novembris, kui toimusid kohtumised valdades.

Lähtuvalt aruandele laekunud ettepanekutest, kommentaaridest ja täiendustest on käesoleval hetkel valmimisel aruande lõppversioon. Aprilli lõpus tutvustatakse täiendatud aruannet koos ettepanekute ja kommentaaridega.

Järgnevalt edastatakse aruanne keskkonnaministeeriumile seisukoha saamiseks, lõplik tulemus peaks selguma hiljemalt tänavu septembriks. Kaitseministeeriumil on plaanis koostöös valdadega, mida keskkonnaministeerium pakub perspektiivseteks asukohtadeks, viia läbi lõpparuande tutvustus ka kohalikele elanikele.

Alates 20.04 on valminud aruandega võimalik tutvuda kaitseministeeriumi kodulehel: http://www.kmin.ee/?op=body&id=443. Aruande muudatuste ja täienduste tutvustamine toimub kolmapäeval 29.04.2009 kell 15.00 Kindral Laidoneri muuseumis – Eesti Sõjamuuseumis (Viimsi, Mõisa tee 1).

Merele suunatud laskealade võimalike asukohtadena kaardistati algselt Aseri, Juminda, Letipea, Rutja, Kõpu, Nõva Ristinina, Nõva Liivanina ja Sõmeri. Nende hulgast sooviti valida välja sobivaimad kohad laskeharjutusteks.

Arendusprogrammi raames on käesolevaks hetkeks potentsiaalsete asukohtadena kõrvale jäetud Aseri ja Juminda. Ei ole välistatud, et valik langeb mitme esineva asukoha kasuks ning õppusi hakatakse läbi viima rotatsiooni korras.

Lõplikku otsust, millised kohad eelpoolnimetatutest kindlalt valikusse jäävad, ei ole veel tänase päeva seisuga langetatud. Täpsemad võimalused erinevate asukohtade kasutuselevõtuks selguvad keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande lõplikul valmimisel ja selle kinnitamisel keskkonnaministeeriumi poolt.

Kavandatavatel õhutõrje ja suurtükiväe väljaõppealadel on plaanis laskeharjutusi läbi viia vaid kaheksal päeval aastas. Õppused leiaksid aset talveperioodil. Viiel päeval toimuksid õhutõrje laskeharjutused ning kolmel päeval suurtükiväe laskeharjutused.

Vaata lisaks: Õhutõrje, suurtükiväe ja mereväe asukohtade arendusprogramm
http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=443.

Lisainfo:
Aet Kukk
Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja
Tel. 717 0078 / 533 02328
aet.kukk@kmin.ee

Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskiri

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
9. aprill 2009
____________________________________________________________

Valitsus kinnitas Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskirja

Täna, 9. aprillil kinnitas Vabariigi Valitsus Hiiumaal asuva
Kõrgessaare looduskaitseala kaitse-eeskirja.

Kõrgessaare on osaliselt kaitse all olnud alates 1999. aasta 19. maist,
mil Vabariigi Valitsus moodustas sinna maastikukaitseala. Seega ei võeta
kaitse alla uut ala, vaid täpsustatakse olemasoleva kaitseala piire ja
kehtestatakse uus kaitse-eeskiri.

Kõrgessaare looduskaitseala eesmärk on kaitsealuste taimeliikide
elupaikade ning haruldaste koosluste kaitse. Kaitsealal elavad jõgitiir,
randtiir, väiketiir, hüüp, sookurg, roo-loorkull, täpikhuik, rukkirääk,
punaselg-õgija, mudatilder, vöötsaba-vigle, Euroopa naarits ja taimeliik
kaunis kuldking.

Lisaks on Kõrgessaare looduskaitsealal esindatud sellised kaitstavad
elupaigatüübid nagu rannaniidud, kuivadel lubjarikastel muldadel
paiknevad niidud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, vanad
loodusmetsad, rohundirikkad kuusikud ning soo-lehtmetsad.

Kõrgessaare looduskaitseala asub Hiiu maakonnas Kõrgessaare vallas
Kõrgessaare alevikus ja Otste külas. Kaitseala pindala on 69
hektarit, piiride korrigeerimisel vähenes see senise alaga võrreldes 2
hektari võrra. Kõrgessaare looduskaitsealal asuvate eramaade pindala on
14,5 hektarit, jätkuvalt riigi omandis olevate maade pindala 54,5
hektarit.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määrusega kehtestatavatest majanduspiirangutest tulenevalt ning
maamaksuseaduse alusel jääb Kõrgessaare looduskaitsealal paiknevatel
kinnistutel kehtima maamaksusoodustus. 1. jaanuaril 2009. a jõustunud
maamaksuseaduse muudatuse kohaselt on looduskaitseala sihtkaitsevööndis
maamaksusoodustus 100%.



Lisainfo:
Marika Erikson,
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist
626 2880