Niidurüdi, kassikaku ja hallhülge kaitse muutub

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
23. september 2010

Muutuvad niidurüdi, kassikaku ja hallhülge kaitsetingimused

Täna, 23. septembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks määruse
muudatused, millega viiakse niidurüdi ja kassikakk rangema kaitse alla,
kuid leevendatakse hallhülge kaitsetingimusi.

Niidurüdi (Cailidris alpina schinzii) ja kassikakk (Bubo bubo) viiakse
II kaitsekategooriast üle I kaitsekategooriasse seetõttu, et nende
liikide arvukus on viimastel aastatel tunduvalt vähenenud. Samas
arvatakse hallhüljes (Halichoerus grypus) välja II kaitsekategooriast ja
viiakse keskkonnaministri määrusega III kaitsekategooriasse.

“Hallhülge sedavõrd rangeks kaitseks puudub praegu vajadus, sest
nende arvukus on viimase kümne aastaga kasvanud rohkem kui kaks korda
(kuni 4000ni). Kuid hallhülgele säilivad III kaitsekategooria
kaitsetingimused,” ütles Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel.
“Ka kuulub 14-st Eesti rannikumeres asuvat hallhüljeste asustatud
puhkealast 12 kaitstavate alade hulka.”

Küll aga on niidurüdi muutunud Eestis veelgi haruldasemaks. Ta on
levinud valdavalt Lääne-Eesti rannaniitudel ja lagerabas suhteliselt
eraldatud asurkondadena. Eelmise aasta seisuga ei ületanud niidurüdi
arvukus Eestis tõenäoliselt 200 haudepaari. “See tähendab, et
niidurüdi arvukus on viimastel kümnenditel kriitiliselt vähenenud,
mis võib ilma rangemate kaitseabinõudeta viia liigi väljasuremiseni
selles piirkonnas,” ütles Zingel.

Ka kassikakk on Eestis haruldane, levinud peamiselt Lääne-Eestis ja
saartel. Eestis pesitseb umbes 60–120 paari kassikakke ehk poole vähem
kui kümmekond aastat tagasi. Kuna kakk on väheneva arvukusega,
paigatruu, häirimise suhtes tundlik ja madala produktiivsusega liik,
siis on iga teadaoleva pesapaiga hoidmine väga oluline.

I kaitsekategooriasse kuuluvad Eestis haruldased või hävimisohus
liigid. II kaitsekategooriasse arvatakse sellised liigid, mis on
ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning nad võivad
sattuda hävimisohtu. III kaitsekategooriasse arvatud liike ohustab
elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine. Samuti on III
kaitsekategoorias liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse,
kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool
hävimisohtu.

Määrused jõustuvad pärast Riigi Teatajas avaldamist.