Arutatakse Läänemere strateegiat

Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee korraldatud seitsmendad „Avatud uste päevad – Euroopa regioonide ja linnade nädal” toimuvad 5.–8. oktoobrini. 125 seminaril ja muul üritusel Brüsselis osaleb üle 7000 poliitiku, tegutseva ettevõtja ja ettevõtjate esindaja, kodaniku ja akadeemiku, kes muude küsimuste hulgas arutavad ka Läänemere strateegiat.

Osalejaid tuleb nii Euroopast kui ka Ühendriikidest, Hiinast ja Indiast. Neli päeva kestva ürituse eesmärk on võimaldada piirkondadel ja linnadel vahetada mõtteid väga laiaulatuslikel teemadel. Teemad ulatuvad majandusarengu kiirendamisest ja praegusele majanduskriisile vastupanemisest kuni kliimamuutuse pikaajaliste väljakutseteni. Liikmesriikides toimub avatud uste päevade loosungi all lisaks veel umbes 230 kohalikku üritust.

Regionaalpoliitika volinik Paweł Samecki ütles: „Avatud uste päevad on ELi regionaalpoliitika kalendris suurim üritus ja see toob kohalikud ja piirkondlikud mõtted ja mured kindlalt avalikkuse tähelepanu ette. Majanduskriis tuletab meile jätkuvalt meelde, et kõik piirkonnad peavad leidma viisi, kuidas ülemaailmsetele väljakutsetele vastu astuda. Avatud uste päevad pakuvad avalikule, era- ja akadeemilisele sektorile ainulaadse platvormi dialoogi pidamiseks, et leida konkreetseid lahendusi.”

Arutelu ELi Läänemere strateegia teemal on samuti päevakava keskmes. Läänemere strateegia, mille komisjon võttis vastu juunis (vt IP/09/893), on ELi eesistujariigi Rootsi üks peamisi prioriteete ning see on esimene strateegia, mis on välja arendatud makropiirkondliku lähenemisviisi põhimõttel. Kõnealuse strateegiaga kavatsetakse tihendada koostööd kaheksa Läänemerd ümbritseva riigi vahel, et lahendada selle piirkonna konkreetseid väljakutseid, eelkõige keskkonnaprobleeme.

IP/09/893

Brüssel, 10. juuni 2009
Euroopa Komisjon käivitab strateegia Läänemere piirkonna arengu hoogustamiseks
Täna esitab Euroopa Komisjon ettepaneku võtta vastu ELi strateegia Läänemere piirkonna kohta. Viis aastat pärast laienemist seisab piirkond silmitsi pakiliste probleemidega – Läänemere halvenev seisukord, kehv transpordiühendus, kaubandustõkked ja energiavarustuse probleemid. Probleemid on süvenenud tõhusa koordineerimise puudumise tõttu. Regionaalpoliitika voliniku Danuta Hübneri esitatud strateegias seatakse põhieesmärgiks maksimaalselt ära kasutada Läänemere-äärsete liikmesriikide ja piirkondade – mis on koduks ligikaudu 100 miljonile inimesele – arengupotentsiaal.

„ELi Läänemere piirkonna strateegia on väga oluline samm, sest see tähistab uutmoodi koostöö algust kogu liidus. Strateegiaga ei kaasne uute õigusaktide algatamist ega institutsioonide loomist, see põhineb liikmesriikide ja piirkondade valitsuste ja kodanike tahtel leida lahendusi ühistele kiireloomulistele probleemidele. Komisjon on ette valmistanud laiaulatusliku tegevuskava, mis koostati riiklike ja piirkondlike valitsuste, ettevõtete, valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste ringkondadega peetud põhjalike arutelude tulemusena. ELil on olemas vahendid, et koordineerida tegevust olemasolevate ressursside kõige tõhusamaks kasutamiseks, et päästa Läänemere seisukord, hoogustada kaubavahetust ja parandada kõigi piirkonna elanike elukvaliteeti,” märkis volinik Hübner.

Millised on probleemid?
Läänemere piirkond on silmitsi mitme olulise probleemiga. Mere seisukord halveneb, sest vette satub suurtes kogustes nitraate ja fosfaate, mis ohustavad bioloogilist mitmekesisust. Majandusharud peavad omavahel paremini seotud olema. Statistika andmetel domineerib kaubavahetus lähinaabritega. Läänemere piirkonna puuduseks on pikad vahemaad riikide vahel ja nende kaugus ülejäänud Euroopast. Tallinnast rongiga Varssavisse jõudmiseks kulub 36 tundi. Muret teeb ka Leedu, Läti ja Eesti eraldatus energiavarustuse seisukohast. Lisaks kujutavad endast pidevat ohtu naftatankerid, mis järjest arvukamalt Läänemerd nagu kiirteed kasutavad.

Miks kaasata Euroopa Liit?
Läänemerd ümbritsevad kaheksa ELi liikmesriiki ja Venemaa. On esitatud palju aruandeid ja koostatud mitu tegevuskava, kuid nende mõju on olnud piiratud. Vajadus arvukate asjaomaste organisatsioonide töö parema koordineerimise järele on suur. Paljud piirkonnas praegu muret tekitavad probleemid kuuluvad ELi poliitikavaldkondade alla. Piirkonnas rakendatavad ELi struktuurifondide programmid annavad koostöö tugevdamiseks aluse. Komisjon esitab oma ettepanekud liikmesriikidele, kuid tunnistab samas, et mitut probleemi saab lahendada üksnes tihedas koostöös Venemaaga. Komisjon soovitab seda koostööd edendada olemasolevate algatuste raames, nimelt ELi, Venemaa, Norra ja Islandi ühise põhjamõõtme ( Northern Dimension ) algatuse raames.

Esimene seda laadi strateegia
Strateegia kujutab endast kommunikatsiooni- ja tegevuskava, mis hõlmab 80 juhtprojekti, millest mõned on juba käivitatud. Strateegia neli nurgakivi on muuta see Euroopa osa:

keskkonnasäästlikuks (nt heitvee töötlemine);
jõukaks (nt edendades innovatsiooni väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes);
juurdepääsetavaks ja atraktiivseks (nt parandades transpordiühendusi);
ohutuks ja turvaliseks (nt parem õnnetustele reageerimine).
Esmakordselt on EL välja töötanud sellise laiahaardelise, makropiirkondlikul tasandil rakendamiseks ettenähtud strateegia. See võib anda tõuke samalaadse strateegia kasutamiseks näiteks Vahemere piirkonnas või Doonau valgalas. Eelkõige on see esimene oluline samm ELi integreeritud merenduspoliitika piirkondliku rakendamise suunas.

Ajavahemikul 2007–2013 saab Läänemere piirkond ühtekuuluvuspoliitika raames ja muudest ELi fondidest investeeringutoetust rohkem kui 50 miljardi euro suuruses summas, sellest 27 miljardit eurot juurdepääsetavuse parandamiseks, ligikaudu 10 miljardit eurot keskkonnameetmeteks, 6,7 miljardit eurot konkurentsivõime edendamiseks ning 697 miljonit eurot turvalisuse ja ohuennetuse tarbeks.

Projektide näited
Kõigis liikmesriikides eemaldatakse detergentidest fosfaadid, et vähendada kahjulike toitainete hulka meres.
Rakendatakse Balti riikide energiaturgude sidumise kava, et paremini ühendada Läti, Leedu ja Eesti võrgud Euroopa võrkudega.
Aastaks 2013 valmib „Rail Baltica” ühendus Varssavi ja Tallinna vahel sihtkiirusega 120 km/h.
Luuakse ühine mereseiresüsteem.
Luuakse innovatsiooni ja teadusuuringute fond, kasutades riiklikke ja eravahendeid selleks, et uuringutega hõlmataks piirkonna tugevad küljed.
Märkus toimetajatele
Liikmesriigid palusid komisjonil ette valmistada ELi Läänemere piirkonna strateegia 2007. aasta detsembris. Tänane ettepanek on 2008. aasta novembris komisjoni poolt algatatud avaliku veebikonsultatsiooni ( IP/08/1619 ) ja kaheksas asjaomases liikmeriigis toimunud arvukate avalike arutelude tulemus. Kõnealune strateegia on üks prioriteete Rootsi eesistumisperioodil 2009. aasta teisel poolel.

Strateegia ja muude projektidega saab tutvuda veebiaadressil: http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/baltic/

IP/08/1619

Brüssel, 3. november 2008

Läänemere piirkonna strateegia: Euroopa Komisjon algatab Interneti-põhise avaliku arutelu

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner algatab täna laialdase Interneti-põhise arutelu, mis käsitleb ELi tulevikustrateegiat Läänemere piirkonnas. Liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud ametivõimud, valitsusvälised organisatsioonid, valitsustevahelised asutused ja üldsus on kutsutud avaldama arvamust selle strateegia kohta kuni 31. detsembrini 2008. Kõnealuse strateegia põhieesmärk on parandada Läänemere keskkonna seisundit, toetada piirkonna tasakaalustatud majandusarengut ning muuta see juurdepääsetavamaks ja turvalisemaks.

Volinik Hübner märkis: „Pärast Euroopa Liidu laienemist 2004. aastal on Läänemeri saanud praktiliselt ELi sisemereks. Me tahame suurendada Läänemere piirkonna tähtust Euroopas ja maailmas, teha sellest puhta ja elamisväärse, köitva ja ohutu ala. Et meie strateegia oleks edukas, peame tegema koostööd liikmesriikide, piirkondade ja linnade, erasektori, huvirühmade ja avalikkusega. Kuna me tahame kaasata võimalikult palju inimesi, algatasime selle Interneti-arutelu. Me vajame teie ideid, energiat, teadmisi ja asjatundlikkust, et saavutada parimaid tulemusi meie kõigi hüvanguks.”

Arutelu peateemad

Arutelu käigus oodatakse tagasisidet strateegia nelja peaeesmärgi kohta:

Muudame piirkonna keskkonnasõbralikumaks: Veekogusid, pinnast, õhku ja biomitmekesisust ohustab kõrge saastatuse tase. Läänemerd kahjustavad eutrofeerumine (hapnikuvaegus), liigne kalapüük, ohtlikud ained ja võõrliigid. Samas on probleemiks ka tuumajäätmete käitlus ning riskiennetus.
Suurendame piirkonna jõukust: Konkurentsivõime parandamiseks peavad kaheksa Läänemere-äärset riiki (Rootsi, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu ja Poola) suhtlema rohkem omavahel, teiste ELi liikmesriikide ja ülemaailmse turu osalistega. Uuendustegevust tuleb edendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaudu, samuti tuleb täiel määral rakendada ELi õigusnorme, eriti ühtse turu eeskirju.
Muudame piirkonna paremini juurdepääsetavaks ja köitvamaks: Puuduseks on pikad vahemaad riikides endis ja nende kaugus ülejäänud Euroopast. Probleemiks on ka kokkusobimatud transpordisüsteemid: 2020. aastaks peaks kaubavedu Läänemere piirkonnas tõusma 60–80%, eriti suurt tõusu oodatakse Venemaalt, Kesk-Aasiast ja Kaug-Idast pärinevate vedude osas. Selle probleemiga tuleb viivitamata tegeleda. Teine prioriteet on tõhus ja kindel energiatarne, arvestades eriti energiahindade praegust kõikuvust. Riikide elektrivõrgud ja gaasitorud peaksid olema omavahel paremini seotud.
Muudame piirkonna turvaliseks ja ohutuks: Strateegia keskendub organiseeritud kuritegevuse (inimkaubandus, narkootikumid, küberkuriteod jne) ennetamisele, korruptsioonile ning võitlusele rassismi ja ksenofoobiaga. Kavas on parandada politseijõudude koostööd, edendada rahvatervist ja kriisijuhtumist. Teiseks prioriteediks on majandustegevuse (nt meretransport) ohutus ja elutähtsate infrastruktuuride (transpordi-, energia- ja infovõrgud) kaitse.
Taust

Liikmesriigid palusid 2007. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogul Euroopa Komisjonil välja töötada „ ELi Läänemere piirkonna strateegia”.

Volinik Hübner ning Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt juhtisid 30. septembril Stockholmis tulevikustrateegia konverents-debattide esimest vooru ((IP/08/1430). Edasise konsultatsiooniprotsessi käigus toimuvad debativoorud Gdanskis (13. november), Kopenhaagenis (1.–2. detsember), Helsingis (9. detsember) ja Rostockis (5.–6. veebruar 2009). Arutelust võivad osa võtta ka riigid, kes ei kuulu Euroopa Liitu, nagu Vene Föderatsioon, Island ja Norra, ning komisjoni ametlik teatis kõnealuse strateegia kohta avaldatakse juunis 2009. Teatisega kaasneb tegevuskava, milles määratakse kindlaks põhiosalejad, rahalised vahendid tegevuskava rakendamiseks ning elluviimise ajakava. Läänemere piirkonna strateegia heakskiitmine on üheks prioriteediks Rootsi eesistumisperioodil 2009. aasta teisel poolel.

Aruteluga saate tutvuda veebilehel: http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/baltic/consultation_en.htm