TLÜ Kaugtöö koolitusprojekt

8. oktoobril algusega kl 12 toimub Tallinnas Uus-Sadama 5, aatrium (III korrus)TLÜ PARTNERPÄEV: Uueks! Loovalt?

Päeva viimane ettekanne, algusega kl 16.15 käsitleb kaugtööd.

16.15 – 16.45: ettekanne „Kaugtöö - uus viis teha loovalt tööd“ - Kadri Seeder, Eesti Kaugtöö Ühing

Tallinna Ülikool viib koostöös Eesti Kaugtöö Ühinguga ellu kaugtöö populariseerimise ja realiseerimise alast projekti "Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine". Projekti raames koolitatakse välja 15 potentsiaalset kaugtöökeskuse juhti, kes paneksid üle Eesti käima 15 keskust - kohta, kus inimesed saaksid, selmet kaugemal asuva tööandja juurde sõita, kaugtööd teha. Kaugtöö on mõnevõrra uus mõiste ja võimalus nii tööandjatele kui ka töötajatele. Tööandjale on see võimalus kulude kokkuhoiuks ja töötajale võimalus teha tööd paindlikumalt, stressivabamalt ja loovamalt.

Projekt: „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“
1. jaanuar 2009 – 31. detsember 2011

Eesti Kaugtöö Ühingu poolt käivitatud projekti „Riskirühmade tööturule sisenemist ja töötamist toetavate kaugtöökeskuste võrgustiku arendamine“ eesmärk on luua eeldused 15 kaugtöökeskuse tekkeks Eesti erinevates piirkondades.

Projekti eestvedajaks on Eesti Kaugtöö Ühing. Koolitustega tegeleb projektis Tallinna Ülikool, tööandjate teavitus on Eesti Tööandjate Keskliidu peal, õppereise korraldab MTÜ Terve Maa, kohalikul tasandil on partnerid Kanepi vald, MTÜ Kanepi Kommunikatsioonikeskus ja Keila vald.

Tallinna Ülikooli peamised ülesanded projektis on:
- Kaugtöökeskuste eestvedajate valik ja koolitamine;
- Riskirühmade aktiviseerimiskoolituse korraldamine koostöös kohalike
kaugtöökeskustega.

Projekti eesmärgiks on parandada riskirühmade töötamise ja enesetäiendamise võimalusi piirkondlike kaugtöökeskuste võrgustiku käivitamise ning paindliku töökorralduse laiema leviku tulemusena.
Projekti eesmärgi täitmise üheks eelduseks on kohalike kaugtöökeskuste käivitumine, mille juures on võtmetähtsusega kohalike eestvedajate leidmine, kes suudaks kaasata partnereid ja aktiviseerida sihtrühma. Seepärast viiakse läbi kaugtöökeskuste eestvedajate otsing. Eestvedajate leidmisel ei ole tingimuseks, et nad kuuluksid mõnda riskirühma, kuid nad peavad olema hästi kursis riskirühma erivajadustega (nt väikelaste vanematega, puuetega inimestega, hoolduskohustusega inimestega, mitteeestlaste või vanemaealistega). Eestvedajate leidmiseks koostatakse eestvedaja profiil, kus
analüüsitakse läbi, milline baas-haridus, töökogemus ja isiksuse omadused võivad olla eelduseks kaugtöökeskuse käivitamisel ja eestvedamisel.

Kaugtöökeskuste juhtidele viiakse läbi 6-päevane 3 moodulist koosnev koolitus, mis koostatakse, arvestades leitud eestvedajate olemasolevaid teadmisi, oskusi ja kogemusi.
Koolitusprogrammi oluline rõhuasetus on kaugtöö korraldusel: IT lahendused,
õigusraamistik, praktiline töökorraldus, vahendatud suhtlemine. Teiseks oluliseks koolitusprogrammi rõhuasetuseks on kaugtöökeskuse majandamine: teenuste arendamine, hinnakirja kalkuleerimine, turustamine, töökorraldus kaugtöökeskuses, finantseerimisvõimalused jms.
Koolitusel osalejad varustatakse koolitusmaterjalidega ja kõik koolituse
läbinud saavad tõendi läbimise kohta.

Riskirühmade aktiviseerimiskoolitus koosneb 6 lähikoolituse õppepäevast ja 4 e-õppepäevast. Grupis on arvestatud keskmiselt 10 osalejat. Kuna koolituse sihtrühmad on kauem lastega kodus olnud vanemad, puuetega inimesed, eakad, hoolduskohustusega inimesed jt, kellel võib olla transpordi ja/või liikumisprobleem ja kes ei saa kauem kodust eemal viibida, siis korraldatakse koolitused kaugtöökeskustes koha peal. Kuna need inimesed peaksid
hakkama koolituse läbimise järgselt kaugtöökeskustes kaugtöö vormis tööle, viiakse osa koolitusest läbi e-õppevormis kaugtöökeskuses koha peal. Eelduseks on, et koolituste toimumise ajaks on leitud kaugtöökeskuste juhid, neid koolitatud, nad on leidnud keskuse loomiseks ruumid ja vajadusel kohandanud need.