Põllumajanduse olukorrast

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
VI ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 19. oktoober 2009
4. 16:06 Olukord Eesti põllumajanduses

Esimees Ene Ergma
Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Kadri Simsoni, Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Arvo Sarapuu ja Karel Rüütli poolt 24. septembril 2009 esitatud arupärimine olukorra kohta Eesti põllumajanduses (nr 323). Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase!

Kalev Kotkas
Austatud istungi juhataja, lugupeetud peaminister, head kolleegid! Allakirjutanuid ajendas arupärimist kirjutama mure meie maaelu ja selle põhilise arengumootori põllumajanduse käekäigu pärast. Ka ilma majanduskriisi ja halbadest ilmastikuoludest tingitud ikaldusteta oleks meie põllumeeste elu hetkel keeruline. Peavad nad ju töötama kuni 2013. aastani kestval üleminekuperioodil tõsiste konkurentsimoonutuste tingimustes. On suur vahe, kas oma toodanguga ühel ja samal turul konkureerides saadakse hektari kohta 1500–2000 krooni toetust, nagu meil Eestis, või 7000 krooni, nagu saadakse seda täna Belgias. Samas sisendhinnad kütustele, väetistele, taimekaitsevahenditele on praktiliselt võrdsed. Liitumisläbirääkimistel mõisteti sellise olukorra absurdust ja lubati Eestil oma eelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi, et sellist ebavõrdsust natukenegi siluda. 2010. aasta eelarvest tohib Eesti maksta 792 miljonit krooni täiendavaid otsetoetusi, aga Riigikogule üleantud eelarveprojektis on selle rea peal 520 miljonit. Ehk, teisisõnu, Eesti ei kasuta võimalust kaitsta oma põllumeest turu- ja konkurentsimoonutuste eest Euroopa Liidu poolt lubatud ulatuses. Põllumajanduse käekäik ei ole paarikümne tuhande inimese probleem, vaid see puudutab 90% Eesti territooriumist ja kolmandiku Eesti elanike elujärge. Seetõttu oleme koos kuue kolleegiga esitanud käesoleva mureliku ja samas loodetavasti ka informeeriva arupärimise peaministrile. See päädib kuue küsimusega, millele loodame saada siinjuures sisukaid vastuseid. Tänan!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Härra peaminister, palun teid kõnepulti!

Peaminister Andrus Ansip
Austatud eesistuja, austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Missugune on valitsuse abinõude plaan vältimaks tuhandete Eesti põllumeeste pankrotistumist?"
Vastus. Kuigi mitmetes majandussektoristes on sise-, iseäranis aga välisnõudlus toodetud kaupadele madalseisus ja olukord paljudes ettevõtetes tõsine, on põllumajandussektorisse suunatavate toetuste kogusummad, võttes arvesse nii Euroopa Liidu kui ka Eesti eelarvevahendeid, siiski märkimisväärsed. Sellega seoses tuletaksin meelde, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maksis 2008. aastal põllumajandustootjatele põllumajandustoetusi ja maaelu arengu toetusi kokku 3,2 miljardit krooni, sealhulgas otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi kokku 1,6 miljardit krooni. 2009. aastaks kavandatud toetuste kogusumma on 4,1 miljardit krooni, sealhulgas otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi 1,4 miljardit krooni. Siia lisanduvad maksed turukorralduslike meetmete raames. Põllumajandusse suunatud rahalised vahendid, millest ma just rääkisin, võimaldavad Põllumajandusministeeriumi hinnangul ära hoida suuremad ebameeldivused. Lisaks sellele on mõeldud ka tõeliselt hätta sattunute peale. Põllumajandusministeerium on korduvalt arutanud pankade esindajatega võimalusi ajutistesse raskustesse sattunud põllumajandustootjate probleemidele lahenduse leidmiseks. Toetavate tegevustega on põllumajandustootjatele abiks ka Maaelu Arendamise Sihtasutus. Valitsus leiab, et säilitades põllumajandussektori jaoks Euroopa Liidu ühise poliitika instrumendid ja toetades võimaluse piires põllumajandustootjaid läbirääkimistes finantssektori esindajatega, on ettevõtjatele ulatatud abikäsi, mis mõistliku äriplaani olemasolul lubab tegevust jätkata kuni majanduse elavnemise ja nõudluse mõistliku taseme taastumiseni.
Teine küsimus: "Kuidas te näete võimalusi Euroopa Liidu põllumajanduse investeeringutoetuse kasutamiseks olukorras, kus põllumeestel puuduvad võimalused omaosaluse tasumiseks ja vähenevad täiendavad otsetoetused?"
Vastus. Aastateks 2007–2013 on Põllumajandusministeerium maaelu arengukava raames välja töötanud mitu investeeringumeedet parandamaks põllumajandustootjate konkurentsivõimet ning mitmekesistamaks nende majandustegevust. Käesoleva aasta septembriks on põllumajandustootjate ja tootmise toetuseks ettenähtud maaelu arengukava meetmete raames tehtud toetuse väljamakseid kokku 1,13 miljardi krooni ulatuses. Nendeks meetmeteks on, esiteks, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine – see on meede 1.2. Teiseks, investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks – see on meede 1.4.1. Kolmandaks, investeeringud loomakasvatusehitistesse – see on meede 1.4.2. Neljandaks, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur – see on meede 1.1.8. Ja viiendaks, majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas – see on meede 3.1. Nimetatud meetmete lõikes ning kõikides senistes taotlusvoorudes on esitatud taotlusi suuremas summas, kui on selleks ette nähtud vahendeid. Samas on väga oluline, et ka kõik seni tegemata, ent kavandatud investeeringud saaksid ellu viidud. Eelpool nimetatud meetmete raames on võetud kohustusi, see tähendab tehtud otsuseid taotluse rahuldava toetuse määramiseks, kokku umbes 2,5 miljardi krooni ulatuses. Põllumajandusministeerium on astunud ka mitmeid teisi samme, et investeeringute elluviimist parandada, kuid lõplikult ei välista ka otsetoetuste lisamaksete maksmist täismahus, kui olud seda võimaldavad.
Kolmas küsimus. "Miks teie poolt juhitav valitsuskoalitsioon ei pea vajalikuks 2010. aasta eelarves maksta põllumajanduse täiendavaid otsetoetusi lubatud maksimummääras 792 miljoni krooni ulatuses?"
Vastus. Täiendavate otsetoetuste maksimaalmääras maksmise lubadus sisaldus tõepoolest koalitsioonilepingus, mis sõlmiti 2. aprillil 2007. Tuletagem meelde, milline olukord oli majanduses siis! 31. mail 2007 kinnitas Vabariigi Valitsus riigieelarve strateegia raames 2010. aasta eelarve eeldatavate tulude mahuks 109 miljardit krooni, sealhulgas hinnati näiteks laekuva käibemaksu suuruseks 30 miljardit krooni. Möödunud nädalal Riigikogule üle antud riigieelarve tulude maht on ligi viiendiku võrra väiksem ehk 89 miljardit 577 miljonit krooni. Käibemaksu laekumist hindavad Rahandusministeeriumi spetsialistid seejuures 19 miljardile kroonile. Mitte keegi ei osanud toona uskuda, et meie peamiste ekspordi sihtriikide importnõudlus kukub 2009. a umbes kolmandiku võrra. Konkreetselt on näiteks Soome impordi kogunõudlus vähenenud selle aasta 7 kuu arvestuses 36%, Venemaal isegi 43%. Need drastiliselt erinevad arvud koduste ootuste ja maailmaturu tegelike arengute taustal seletavad väga paljuski olukorda kogu tänases majanduses. Kujunenud olukorras pole võimalik kinni hoida kunagistest kavatsustest ühe majandussektori toetamisel samal ajal, kui kõigi teiste sektorite eelarve kuluartiklite osas peame lähtuma tegelikest võimalustest. Kujunenud üldise majandusliku olukorra taustal on Põllumajandusministeerium oma 2010. a eelarvet kaitstes suutnud tagada, et üldise tegevuskulude ja palgafondi vähendamise kõrval on täiendavate otsetoetuste summa võrreldes 2009. aastaga suurenemas 16,8% ehk 520 miljoni krooni võrra. Koos ühtse pindalatoetusega saame rääkida põllumajanduslike otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste kogusumma 17,6%-lisest kasvust.
Neljas küsimus. "Missuguseid täiendavaid samme plaanib teie juhitav valitsus selleks, et oleks võimalik põllumajanduse eurotoetusi täielikult ära kasutada?"
Vastus. Vabariigi Valitsus on 2009. a riigieelarve ja lisaeelarvete ja samuti 2010. a riigieelarve koostamisel pidanud esmajoones silmas vajadust kasutada võimalikult täielikult ära Euroopa Liidu toetusrahad. Seetõttu on kaasfinantseerimiseks suunatavad vahendid välja arvatud kulude vähendamise arvestusest. Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus makstakse välja täies ulatuses. Põllumajandustoodete turukorralduslikud meetmed kompenseeritakse meile Euroopa Liidu ühiseelarvest vastavalt tegelikele kogustele sekkumisostus, eraladustamises või ekspordis. Ka koolipiima ja käesoleval aastal esmakordselt rakendatavale kooli puuviljatoetusele oleme taganud vajaliku kaasfinantseerimise taseme. Lisaks on Põllumajandusministeerium koostanud ja edastanud Euroopa Komisjonile ettepanekud maaelu arengukava muutmiseks, mis kehtiva õigusliku raamistiku võimalusi kasutades, kergendaksid investeeringutoetuste kasutamist praeguses majandusolukorras. Vajadus muudatuste järele on tingitud sellest, et põllumajandustootjad, aga ka muud toetuse taotlejad, olgu need siis ettevõtted, mittetulundusühingud ja kohalikud tegevusgrupid, on sattunud raskustesse juba heaks kiidetud investeeringuprojektide elluviimises, sest projekti omaosaluseks vajalike vahendite kättesaadavuse võimalused on oluliselt ahenenud. Selleks on maaelu arengukavva lisatud võimalus ettemaksete tegemiseks investeeringumeetmete raames. Ettemakse suurus on piiratud investeeringuga, seotud avaliku sektori toetuse osaga ja selle maksmise tingimuseks on 110% ettemakse summale vastava panga tagatise või muu samaväärse tagatise esitamine. Tagatis vabastatakse, kui makseagentuur leiab, et investeeringuga seotud tegelik kulutus ületab ettemakse summa. Lisaks nähakse maaelu arengukavas ette võimalus, et toetuse saajatele makstakse toetus välja osaliselt tasutud kuludokumentide alusel, mille rakendumise korral ei peaks taotleja kogu investeeringut eelnevalt omavahenditest tegema ja toetuse osa hüvitamist taotlema, vaid toetuse osa makstakse pärast omaosaluse tasumist. Nimetatud võimaluste rakendamine eeldab Euroopa Komisjoni poolt maaelu arengukava muudatuste heakskiitmist ning seejärel vastavate võimaluste sätestamist vastavates põllumajandusministri meetmemäärustes.
Viies küsimus. "Kuidas vastas teie hinnangul kaubandusettevõtete tegevus nn piimasõjas konkurentsiseadusele ja kas oleks vajalik ja võimalik ka astuda niisuguste juhtumite vältimiseks riigipoolseid samme?"
Vastus. Meie majanduspoliitika tugineb euroopalikule konkurentsiõigusele, kus riigi ülesandeks on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine. Riik jälgib kaupade ja teenuste turul toimuvat ja sekkub konkurentsi takistamise, piiramise ja kahjustamise juhtudel. Erilise tähelepanu all on turgu valitsevad ettevõtted, see tähendab ettevõtted, kes omavad vastaval kaubaturul üle 40% kaubakäibest. Arvestades poekettide juhtide poolt avalikkusele edastatud teavet, on nn piimasõjas olnud tegu ettevõtte kasumi arvel läbiviidud kampaaniaga võitluses klientide pärast. Erinevad poeketid on hinnamuudatusi teinud eri aegadel ja eri hinnatasemete juures. Ka Konkurentsiameti varasemad analüüsid kinnitavad, et meie jaekaubanduses pole ükski jaekaubakett turgu valitsevas positsioonis. Nende kasumid pole ebamõistlikult kõrged ja perioodiline madalama hinnaga müük ei too kaasa konkurentide turult väljatõrjumist, mis oleks konkurentsiseaduse kohaselt keelatud tegevus. Samal ajal oli mitmetes marketites paralleelselt madala hinnaga joogipiimaga müügil ka kampaaniapiim nime all "Eesti piim", mille tootjaks on AS Tere ja mille jaehind sisaldab konkreetselt ühte krooni eestimaise piimatootja toetuseks. Seega ei saa konkurentsiseadusest lähtuvalt nn piimasõda hinnata keelatud tegevuseks. Põllumajandusministeeriumi hinnangul on joogipiima jaehinnad taas tõusnud tasemele, mis ületab tootmiskulusid. Võimalikke tulevasi tegevusi silmas pidades, ei saa jätta märkimata, et Põllumajandusministeerium on piimatootjate kaitsmisel pöördunud nii Eesti konkurentsiameti kui Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi poole küsimusega piimaturu määratlemisest ning koondunud piimatootjate õigusest kokkuostuhindade määramisel.
Kuues küsimus: "Kui, siis missuguseid meetmeid oleks riigil vaja rakendada selleks, et oluliselt ei väheneks meie piimatootmise maht ja ekspordi potentsiaal? Või on teie hinnangul ainukeseks võimaluseks nn looduslik valik, mis tähendaks piimalehmade arvu olulist vähenemist?"
Vastus. Põllumajandusministeerium on koostöös kõigi osapooltega, see on koostöös piima tootjate, töötlejate ja kaubanduse esindajatega koostanud Eesti piimastrateegia tööversiooni. Nimetatud dokumendis on sõnastatud piimasektori kui juhtiva põllumajandussektori arenguvisioon, mis näeb ette keskpikas perspektiivis tootmismahu säilimist praegusel tasemel ning pikemas perspektiivis toodangu mahu ja ekspordi suurenemist. Piimandusstrateegias on selgelt välja toodud, et üheks oluliseks piimatootjate olukorra parandamise ja kogu sektori konkurentsivõime kasvu eelduseks on ühistegevus. Ühistegevus on oluline nii horisontaalselt kui ka kogu vertikaalse väärtusahela ulatuses. Riik on võtnud selge suuna ühistegevuse toetamisele, kuid siin on suur osa ära teha ka tootjatel, töötlejatel ja kaupmeestel endil. Lisaks rakendatakse alates 2010. aastast eritoetust piimasektoris just väiksemate piimalehmakarjade omanikele. Oleme edastanud oma ettepanekud Euroopa Komisjonile, mille kohaselt soovime kolmel järgneval aastal suunata 19,6 miljonit krooni kuni 100-pealiste piimakarjade toetuseks. Kuna just see põllumajandustootjate grupp on viimasel ajal enim vähenenud, oleme kavandanud nende toetamise maaelu toetamise meetmete kaudu ja rakendada nn peretalu vormis piimatootmise jätkamise toetuse.
Kindlasti ei saa lõplikult välistada teie poolt viidatud looduslikku valikut põllumajanduses, sest ilma selleta ei saa me rääkida ei turumajandusest ega demokraatlikust ühiskonnakorraldusest. See toimub kogu majandust läbivalt. Aidatakse neid, kes on sattunud ajutiselt raskustesse, kuid põhimõtteliselt siiski soovivad jätkata tegevusega selles tootmisharus, mis tänu meie looduslikule keskkonnale ja sajanditepikkusele traditsioonile toetudes on jätkuvalt meie põllumajandusliku tootmise põhiliseks tegevussuunaks. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Palun küsimus kolleeg Kalev Kotkaselt!

Kalev Kotkas
Tänan, proua eesistuja! Tänan vastuste eest! Austatud peaminister! Selguse mõttes küsiks mõned asjad veel üle. Top-up´i täies mahus maksmine ei ole ainult finantsinstrument. See on ka sõnum põllumajandusele ja Eesti maaelule, et Eesti riik hoolib neist. Kas te peate võimalikuks eelarve menetlemise järgmistes faasides seda top-up´i rida 520 miljonilt 792-le suurendada? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
See on Riigikogu voli, suurendada või suurendamata jätta. Vabariigi Valitsus on saatnud Riigikogule eelarve, mille ta on koostanud oma kõige paremate teadmiste juures. Need teadmised kõnelevad meile sellest, et meil ei ole vahendeid selleks. Tingimustes, kus me oleme pidanud valitsussektori tasakaalupositsiooni ainuüksi sel aastal parandama koguni 19 miljardi krooni võrra, on väga raske leida ligemale pool miljardit krooni kuskilt täiendavate toetuste maksmiseks. Ehk siis tuleks küsida, kelle arvel, kust kohast see raha võetakse. Vabariigi Valitsus top-up'ide suurendamise võimalust ei näinud, me neid allikaid ei leidnud, aga ma ei saa välistada seda, et Riigikogus võidakse neid allikaid leida. Mina ei oska. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas
Austatud peaminister! Me oleme Keskerakonna fraktsioonis kohtunud samuti põllumeeste esindajatega. Tõepoolest nad on toonud välja kolm kõige tähtsamat asja, kus võiks Vabariigi Valitsus neile appi tulla. Üks on garantiide andmine, teine on top-up-süsteemi taastamine ja kolmandaks oli tururegulatsioon ehk siis valitsuse suurem töö turumahtude suurendamisel. Te siin väitsite, et valitsus ei tea, kust võtta raha, et selle top-up-süsteemi taastada. On olemas stabiliseerimisreserv ja valitsus võttis kasutusele 3,5 miljardit krooni selleks, et juhtida likviidsust, et täita neid puudusi riigieelarves. Kuidas te arvate, kas sealt oleks mõistlik taastada seda süsteemi? Aitäh!

Peaminister Andrus Ansip
Aitäh! Ma ei saa aru, miks te räägite süsteemi taastamisest, süsteem on ju praegu olemas. Te sooviksite ilmselt, nii nagu arupärijagi, et selle meetme mahtu suurendatakse. Kuid praegu tuleks ikkagi tunnistada seda, et see toetuste kogusumma 4,1 miljardit krooni sel aastal on ikka väga suur summa küll. Me ei saa öelda, et õnnest on puudu, teades seda kogu meetme mahtu, veel pisut alla poole miljardi krooni. Tuleks olla solidaarne õpetajatega, politseinikega, päästeametnikega, kelle palkasid on kärbitud. Võiks olla solidaarne ka peaministriga, kelle palka on 20% vähendatud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole, suur tänu, härra peaminister. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei ava.