Jahipoliitilised arenguvõimalused

Tallinnas lõppenud rahvusvahelisel konverentsil „Jahipoliitilised arenguvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides“ tutvustati Eesti jahinduse tuleviku väljavaateid ning Euroopa riikide jahinduse praktikaid, sealhulgas huvigruppide suhteid.

16. oktoobril Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimunud konverentsil „Jahipoliitilised arenguvõimalused Kesk- ja Ida-Euroopa riikides“ tutvustasid riigi, metsaomanike ja jahimeeste esindajad Eesti vastvalminud jahinduse arengukava ja jahinduse tulevikutrende. Maa- , metsa- ja jahiorganisatsioonide esindajad Euroopast tutvustasid oma kogemusi.

„Eesti on esmakordselt saanud endale jahinduse arengukava, mille loomisele olid kaasatud kõik peamised jahinduse huvigrupid. Tahame jätkata nii riigi kui ka oma partneritega diskussiooni, et tuua jahindusse tasakaal jahimeeste ja maaomanike õigustes ja kohustustes, mis on levinud praktika Euroopas,“ ütles Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees. Ta lisas, et jahimeeste, maaomanike ja teiste huvigruppide rollid peavad olema selged ja kohustused õiglased.

Arengukava kohaselt täpsustatakse jahimeeste ja maaomanike suhteid, näiteks on plaanis anda maaomanikele senisest paremad võimalused jahinduses osalemiseks. Kavas on ka tõhustada meetmeid ulukite tekitatud suuremate kahjustuste vältimiseks.
Jahinduse arengukava aastateks 2008-2013 seab eesmärgiks liigiliselt mitmekesise ja elujõuliste ulukiasurkondade säilitamise ning optimaalse kasutamise.

Kava kohaselt jääb riigile eelkõige jahinduspoliitika kujundamise ja järelevalve osa ning ülesanded, mis ei vaja riigi tasemel korraldamist, näiteks teatud ulukite küttimismahtude planeerimine, antakse üle ühele jahimeeste katusorganisatsioonidest, määrates täpselt selle õigused, kohustused ja rahastamisviisid.

Veel jääb riigi ülesandeks ulukiasurkondade jälgimiseks ja ohjamiseks vajaliku seire korraldamine ning teadustegevuse arendamine eesmärgiga koguda jahinduslike otsuste langetamiseks vajalikku teavet.

Konverentsil esinesid ka Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Saksa ja Šveitsi maa-, metsanduse- ja jahiorganisatsioonide esindajad , kes tutvustasid oma riikide jahinduse regulatsioone ja kogemusi.

Konverentsi lõpus tõdeti, et Eesti on jahiulukite arvukuselt väga soodsas seisus, mis annab hea eelduse valdkonna arenguks ka edaspidi. Jahinduse peamiste huvigruppide nagu jahimehed, maaomanikud ja riik õigused ja kohustused vajavad aga jätkuvalt reformimist, et tagada jahindus hea käekäik ka tulevikus. Aktuaalne on näiteks, kuidas ja kes kompenseerib ulukikahjustused maa- ja metsaomanikele.

„Kõikide Euroopa esinejate sõnum oli, et jätkusuutliku jahinduse üheks põhialuseks on maaomandi ja omaniku tähtsustamine jahinduse korraldamises, samuti õiguste ja kohustuste tasakaal“ ütles Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees. Ta lisas, et maa- ja metsaomanike dialoog jahimeestega on edukalt käivitunud ning koostöö on täna tihedam kui kunagi varem. „Samas on Euroopa jahinduspraktika valguses ilmne, et Eestil on kaks teed ulukikahjude probleemi lahendamiseks: kas suurendada maaomaniku õigusi jahinduses või kaasata kahjude kompenseerimisse ka riik“, täiendas Eelmaa.

Dresdeni Tehnikaülikooli professor Sven Herzog tutvustas Saksamaa taasühinemise kogemust, kus sotsialistlik jahindussüsteem tuli muuta demokraatliku riigi jahinduseks. Herzogi sõnul võttis ida pool üle Lääne-Saksamaa maaomanikukeskse jahindussüsteemi, mis toimib täna edukalt. Ta lisas, et huvigrupid peavad pidama dialoogi, eri seisukohti tuleb arvestada ning seeläbi leitakse ka ühiseid lahendusi.

Jahinduskonverentsi korraldasid Eesti Erametsaliit, koostöös Erametsakeskuse, Eesti Jahimeeste Seltsi ja Keskkonnaministeeriumiga. Konverentsi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus ning seda viis läbi keskkonnaala konsultatsioonifirma Kommunikatsioonigrupp.