Euroopa majanduse vaheprognoos

EUROOPA KOMISJONI PRESSITEADE
Brüssel, 19. jaanuar 2009

Vaheprognoos aastateks 2009–2010: majanduskasv aeglustub järsult, kuid paraneb 2009. aasta lõpuks

Eeldatavalt väheneb SKP kasv Euroopa Liidus 2009. aastal umbes 1,8%, paranedes 2010. aastal mõõdukalt 0,5%-ni. See tuleneb süvenenud finantskriisi mõjust reaalmajandusele, sellega seotud ülemaailmsest majanduslangusest, mis avaldub maailmakaubanduse ja tootmise käibe märkimisväärses vähenemises ning mõnes riigis eluasemeturul tehtavates korrektsioonides. Valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud parandavad siiski olukorda. Eratarbimist elavdab ka inflatsioonisurve vähenemine. Alates 2008. aasta augustist välja kuulutatud täiendavad fiskaalmeetmed piiravad SKP kasvu vähenemist käesoleval aastal umbes 0,75 protsendipunkti. Tõsine majanduslangus mõjutab prognoosiperioodil märkimisväärselt tööhõivet ja avaliku sektori rahandust.

„Finantsturgude stabiliseerimise meetmed, rahanduspoliitika leevendamine ja majanduse taastamiskavad aitavad meil pidurdada käesoleval aastal majanduse allakäiku ja luua tingimused järkjärguliseks taastumiseks aasta lõpu poole. Esmatähtis on muuta need meetmed tõhusaks: parandada krediidivoogusid mõistliku hinnaga ja rakendada kiiresti fiskaalstiimulite pakette, et soodustada investeeringuid ja eratarbimist. Usalduse suurendamiseks on oluline, et liikmesriigid võtaksid kindla kohustuse tulla avaliku sektori rahanduse langusest välja niipea, kui oleme taastanud normaalse majandusolukorra, et tagada keskpikas ja pikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkus,” ütles majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquín Almunia.

Vastavalt täna avaldatud vaheprognoosile[1] langes majanduskasv 2008. aastal hinnanguliselt nii ELis kui ka euroalal umbes 1% (2007. aastal pisut vähem kui 3%). Eeldatakse, et 2009. aastal langeb SKP järsult – umbes 1,8% ELis ja 1,9% euroalal, enne kui taastub 2010. aastal umbes 0,5%.

Ülemaailmne majandus sel aastal languses
Eeldatavalt vähenes majandustegevus kogu maailmas 2008. aasta viimases kvartalis märkimisväärselt. Viimastes uuringuandmetes ja tellimustes kajastunud langus näitab muu hulgas, et lähiajal selline olukord püsib. Majanduslangus osutub arvatavasti laiaulatuslikuks ja sellel on negatiivne doominoefekt, mis üha tõsisemalt mõjutab kiiresti areneva majandusega riike. Aastaks 2009 nähakse ette, et SKP kasv kogu maailmas aeglustub ja see saab olema vaid 0,5% (aastal 2008 oli see 3,3% ja aastatel 2004–2007 oli keskmine näitaja 5%). Alates 2009. aasta teisest poolest hakkab ülemaailmne majanduskasv eeldatavalt järk-järgult, kuid mõõdukalt suurenema, kuna olukord finantsturgudel paraneb ja makromajandusliku poliitika leevenemise mõju (eelkõige USAs) hoogustub. Ülemaailmne SKP kasv on 2010. aastal eeltavalt umbes 2,75%.

Ka ELi majandus on löögi all
2008. aasta kolmandas kvartalis langes SKP 0,2% nii euroalal kui ka ELis. See näitab, et euroala koges oma esimest tehnilist langust, kui SKP vähenes kahe järjestikuse kvartali jooksul. Sektoreid ja riike käsitlevates uuringuandmetes peegelduva jätkuva madalseisu ning muude oluliste näitajate märkimisväärse halvenemise põhjal neljandas kvartalis võib öelda, et käesoleva aasta esimesel poolel SKP vähenemine jätkub. Majanduslangus mõjutab tõenäoliselt kõiki riike, kuna selles mängivad oma rolli nii finantskriis, ülemaailmne tsükkel kui ka mõnes riigis kinnisvarakriis. Nii era- kui ka välisnõudluse vähenemine mõjutab arvatavasti oluliselt SKP kasvu ning olukorda võivad parandada ainult valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud.

Majanduskasvu põhimootoriks olnud erainvesteeringute maht on eriti järsult kukkumas tootmisvõimuse rakendusastme märkimisväärse languse, majanduslike väljavaadete halvenemise ja rangemate rahastamistingimuste tõttu.

Töötus ja puudujääk kasvuteel
Tööjõuturu olukord hakkas halvenema enamikus liikmesriikides 2008. aastal. Tööhõive kasv, mis reageeris SKP kasvu muutustele teatava viivitusega, langeb sel aastal eeldatavalt ning töökohtade arv ELis väheneb 3,5 miljoni võrra. Selle tulemusel suureneb töötuse määr ELis 2009. aastal arvatavasti kuni 8,75%-ni (ja euroalal 9,25%-ni) ja suureneb veelgi ka 2010. aastal.

Halvenenud väljavaated mõjutavad eeldatavasti ka avaliku sektori rahandust, kuna võrreldes eelmiste aastatega tulud hoopis vähenevad, kasv ei ole enam nii maksupõhine ja liikmesriikide poolt vastuvõetud ja/või teatatud olulised lisameetmed avaldavad samuti mõju (mis tähendas kõnealuse prognoosi tegemise ajal umbes 1% SKPst ELis aastal 2009). Valitsemissektori eelarve puudujääk seetõttu sel aastal ELis eeldatavalt kahekordistub (4,25% aastal 2009 ning umbes 1,75%–4% euroalal).

Inflatsioon alaneb prognooside kohaselt kiiresti
Inflatsioonisurve väheneb kiiresti. Toorainehindade järsk tõus, mille tõttu inflatsioon saavutas 2008. aasta suvel tipptaseme, on sellest ajast alates kiiresti vastupidises suunas liikunud, mida on mõjutanud ELi majanduskasvu ja ülemaailmse majanduse väljavaadete kiire nõrgenemine ning tööjõuturgude olukorra halvenemine. Nimetatud tegurid toovad kaasa inflatsiooniprognooside märkimisväärse allapoole korrigeerimise võrreldes sügiseste prognoosidega. Tarbijahinna inflatsioon langeb ELis eeldatavalt 2008. aasta 3,7%-lt (3,3% euroalal) 1,2%-le (1,0% euroalal) 2009. aastal ja veidi alla 2% 2010. aastal mõlemas piirkonnas.

Olukord on hetkel ebamäärane
Käesolev prognoos põhineb ebamäärastel oletustel, kuna maailma majandus seisab silmitsi suurima kriisiga pärast Teist maailmasõda. Majanduskasvu prognoosidega seotud riskid on tasakaalus. Negatiivsed riskid on eelkõige seotud finantskriisi mõjuga (kaasa arvatud kinnisvarasektoris) ning majanduse finants- ja reaalsektori vahelise negatiivse sõltuvusahela tõsidusega. Teisalt võib majanduskasv olla oodatust suurem, kui eelarvepaketid taastavad muu hulgas investorite ja tarbijate usalduse loodetust kiiremini. Inflatsiooniprognoosidega seotud riskid tunduvad samuti olevat tasakaalus, arvestades toorainehindade muutusi ja ülemaailmsete majandusprognooside halvenemist.

Üksikasjalikum aruanne on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/economy_finance/thematic_articles/articles13288_en.htm

[1] Komisjon avaldab oma vaheprognoosi tavaliselt veebruaris üksnes ELi seitsme suurima riigi kohta ning jooksva aasta inflatsiooni ja majanduskasvu kohta. Kõnealune prognoos sarnaneb kõige enam kevadise ja sügisese prognoosiga ning selle avaldamise põhjuseks on majandusolukorra ja -väljavaate äärmiselt kiire halvenemine alates sügisest ning vajadus peegeldada seda liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide iga-aastases hindamises.

---
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis
meediaosakond
telefon: 6 26 44 10; 52 27 115; 51 80 767