Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Haridus- ja Teadusministeerium
15.01.2009

Valitsus kiitis heaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu

Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, milles on kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile.

"Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus – Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Lisaks täpsustab eelnõu nii õpilase, lapsevanema, kooli kui ka kohaliku omavalitsuse kohustusi ja vastutust koolikohustuse mittetäitmisel.

Õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise säilimise huvides on vastses eelnõus sellele teemale pühendatud omaette peatükk. Lisaks kõikide koolis viibijate viisakale ja lugupidavale käitumisele tuleb kooli pidajal koos kooli direktoriga luua eeldused koolis tekkida võivate erinevate ohuolukordade ennetamiseks; õpilaste koolis viibimise ajal peavad nad olema järelevalve all ning selleks võib kool vajadusel rakendada elektroonilisi vaatlusseadmeid (millest peab kooli hoones viibijaid eelnevalt teavitada), kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Kuna praegu kehtiv seadus näeb ette ainult õpilase tunnustamise, siis viimaste aastate tõsised vahejuhtumid ajendasid eelnõusse lisama mõjutusmeetmeid õpilaste suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi.

Esmakordselt on riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted lülitatud seadusesse, nii on eelnõus esitatud seni vaid õppekavas eneses kirjeldatud põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted. Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppe osana õppekavavälist õppimist ning kasutada rahvusvahelist IB õppekava.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohaselt tuleb kooli pidajal kindlustada hariduslike erivajadustega õpilastele eripedagoogiline, psühholoogiline ning sotsiaalpedagoogiline teenus, teha vajalikud muudatused õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas, et tagada hariduslike erivajadustega õpilaste arenemine, toetamine ja võimetekohane õppimine. Samal eesmärgil näeb eelnõu ette paindlikumad õpivõimalused: õpiabi, õpe väikeklassides või väikerühmades, individuaalõpe jne. Samuti tuleb koolil igakülgselt toetada haridusliku erivajadusega õpilasega töötavat õpetajat.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu loob eeldused põhikooli ja gümnaasiumi lahutamiseks, mille põhjused on laste arvu vähenemine, vajadus tagada tugevate põhikoolide võrk ja kvaliteetne õpe gümnaasiumi tasemel. Põhikoolide ja gümnaasiumide eraldi asutustena tegutsemise ettevalmistamiseks on eelnõus ette nähtud üleminekuperiood kuni 2011/2012. õppeaastani. Kuni selle ajani võivad põhikool ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena.

Eelnõuga nähakse ette võimalus tegutseda ühe asutusena üldharidukoolil ja kutseõppeasutusel ning üldhariduskoolil ja huvikoolil. Sellega tagatakse paindlikumad võimalused hariduse omandamiseks. Eelnõu kohaselt ei toimu edaspidi üldjuhul omavalitsuste vahelist arvlemist põhikoolide osas.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ettevalmistamisele eelnes töö paljudes töögruppides, kus arutati üksikuid eelnõuga seonduvaid alateemasid (koolikohustus; haridusliku erivajadusega õpilase õppekorraldus jne).

Praegu kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse võttis Riigikogu vastu 15. septembril 1993. aastal ja see jõustus 10. oktoobril 1993. aastal, seda on aastate jooksul korduvalt parandatud ja täiendatud ning tänaseks on muutunud otstarbekaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kehtestamine.


Asso Ladva
kommunikatsioonibüroo konsultant
735 0153
_____________________________

Põhjalik lisamaterjal eelnõu kohta

Kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on vastu võetud 15. septembril 1993. aastal ja jõustunud 10. oktoobril 1993. aastal.

Kehtivat seadust on aastate jooksul oluliselt restaureeritud, kuid endiselt on palju täiendamist vajavaid punkte ning olemasolevad sätted on tihti mitmeti tõlgendatavad. Ühtlasi on kehtiv seadus normitehniliselt iganenud, nõnda näiteks puuduvad siiani seaduse paragrahvide pealkirjad.

Samas on koos ühiskonnas aset leidnud muudatustega tekkinud vajadus oluliselt täpsustada ja täiendada üldhariduskooli puudutavat seadusandlikku baasi: täpsustada mitmeid olemasolevaid sätteid (õpilase koolikohustuse täitmine, õppetöös osalemine ja puudumine) ning sätestada tingimused haridusliku erivajadusega õpilaste paremateks haridusvõimalusteks, kvaliteetset haridust tagava koolivõrgu kujunemiseks, kooli vaimse ja füüsilise keskkonna turvalisuse tagamiseks, määratleda seaduse tasandil õppekavade aluspõhimõtted.

Seoses muudatuste rohkusega oli otstarbekas kohendada kogu seaduse teksti ja struktuuri ning valmistada ette täiesti uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu ettevalmistamisele eelnes töö mitmesugustes töögruppides, kus arutati üksikuid eelnõuga seonduvaid alateemasid (koolikohustus; haridusliku erivajadusega õpilase õppekorraldus jne).

Olulisemad muudatused võrreldes kehtiva seadusega

* Esmakordselt on sisse kirjutatud riikliku õppekava olulised aluspõhimõtted (vt. § 22): esitatud on põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva õppe põhimõtted, mis seni oli kehtestatud vaid õppekavas eneses (eelnõu 4. peatükk). Et rõhutada põhikooli kui eraldiseisvat haridusastet, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, ning et lähendada üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse ülesehitust, lahutatakse põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad. Sätestatakse võimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana ning kasutada IB õppekava.

* Mitmed uued sätted on mõeldud õpilaste koolikohustuse täitmise parandamiseks, väljalangevuse vähendamiseks (3. peatükk):, hariduslike erivajadustega õpilaste toetamiseks (4. peatükk):
o Koolikohustuse mõistet täpsustatakse. Seaduses on sätestatud alused, millisel juhul on laps koolikohustuse mittetäitja. Koolikohustuse mittetäitjaks loetakse koolikohustuslik:
1) isik, kes ei ole kantud ühegi kooli õpilaste nimekirja; 2) õpilane, kes on põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest õppeaasta jooksul ning on jäetud klassikursust kordama.
o Koolikohustusiga pikendatakse 18 eluaastani. Koolikohustuse täitmise ea nihutamisel 17-eluaastalt 18-le on tingitud eelkõige põhjusest, et noored inimesed, kes on saanud küll 17-aastaseks, aga pole põhiharidust omandanud, on tööjõuturul kurvas seisus. Vähe sellest, et neil pole omandatud oskusi, mille abil endale tööd leida, nad on ka tööandjate silmis üsna tülikas kontingent, sest nende töölevõtmisel tuleb arvestada igasuguste õiguslike piirangutega.
o Põhjendamata puudumiste korral võetakse kohe midagi ette (vt § 37 ja 38). Paragrahv 37 lõikes 1 on sätestatud õpilase õigus ja samas ka kohustus osaleda aktiivselt õppetöös vastavalt õpilasele koostatud päevakavale ja õppekorraldusele ning täita õpiülesandeid. Lõikes 3 on sätestatud alused, millisel juhul loetakse õppetöölt puudumine põhjendatuks. Õppetöölt puudumine on lubatud ja loetakse põhjendatuks mõjuvate põhjuste olemasolul (õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamise vajadus (nt hambaarsti või muu tervishoiuteenuse osutaja külastamine jne); läbimatu koolitee, halb ilm või muu vääramatu jõud, kui see võib kahjustada õpilase tervist; kodukorras sätestatud perekondlikud põhjused (perekonnaliikme haigestumine, matused, olulised perekondlikud sündmused)). Kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse mittetäitmise osas on sätestatud § 20. Juhul kui õpilane puudub ja lapsevanem pole kooli teavitanud puudumise põhjusest, tuleb koolil puudumisele (esimesele päevale) järgneval päeval võtta vanemaga ühendust ja selgitada välja õpilase õppetöölt puudumise põhjus. Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumise põhjusest teavitanud ning ka koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, sest ta ei saa vanemaga kontakti, teavitab kool hiljemalt viiendal järjestikusel puudumise päeval õpilase puudumisest õpilase elukohajärgse valla või linna käesoleva seaduse § 21 lõike 4 punktis 1 nimetatud isikut või struktuurüksust.
o Täpsustatakse erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse täitmisel (vt § 19 – 21). §-s 19 on sätestatud koolikohustusliku isiku ja vanema kohustused koolikohustuse täitmise tagamiseks. Esimeses lõikes on esitatud koolikohustusliku isiku kohustus (kohustus osaleda õppetöös) ja teises lõikes vanema kohustused; §-s 20 on sätestatud kooli rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks. Lõikes 1 on nimetatud meetmed, mida kool kohaldab põhjendamata puudunud õpilase ja koolikohustuse mittetäitja suhtes. Kool võib rakendada ühte või korraga mitut meedet, sõltuvalt puudumise põhjusest; §-s 21 on sätestatud valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks. Lõikes 4 on sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustus toetada vastavalt vajadusele ja võimalusele last, vanemat, kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks. Vajaduse korral korraldab valla- või linnavalitsus sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt sotsiaalteenuste ja –toetuste, vältimatu arstiabi ja muu abi andmise koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale. Samuti korraldab omavalitsus koolitusi vanematele, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks.
o Täpsustatakse kooli kohustusi hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses (vt § 30): kooli pidaja kohustus tagada õpilasele eripedagoogilise, psühholoogilise ning sotsiaalpedagoogilise teenuse kättesaadavus. Käesoleva paragrahvi esimeses lõikes antakse hariduslike erivajadustega õpilase definitsioon – hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sh viipekeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal jm), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Lõigetes 2 - 7 on sõnastatud selged kooli ja kooli pidaja kohustused, et tagada hariduslike erivajadustega õpilaste arenemine, toetamine ja võimetekohane õppimine. Kool koostöös kooli pidajaga ei tohiks jätta haridusliku erivajadusega õpilasega töötavat õpetajat üksi, vaid tagama talle vajaliku toe ja abi (nõustamisteenuse, koolituse vms). Koolid on kohustatud lapsevanema nõusolekul läbi viima hariduslike erivajadustega õpilastele õpet vastavalt nõustamiskomisjoni antud soovitustele. Kui koolil ei ole võimalik luua nõustamiskomisjoni soovitustes antud tingimusi, on õpilasel õigus õppida vabade õpikohtade olemasolul lähimas tingimustele vastavas koolis.
o Luuakse paindlikumaid õpivõimalusi: õpiabi, väikeklassides/rühmades õpe, individuaalõpe jne (§ 32 ja 34). Nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase, piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul rakendatakse hariduslike erivajadustega õpilasele individuaalõpet (lõige 1). Individuaalõpe on personaalne õppevorm, kus õpetaja keskendub ühe lapse arengu toetamisele ja õpetamisele. Individuaalõpet rakendatakse õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab kogu õppekava ulatuses pidevat jälgimist või täielikku individuaalset lähenemist. Paragrahvi 34 lõikes 1 on nimetatud ära erinevad klassid, mida kool võib moodustada hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korraldamiseks - klassid kõne-, meele- või liikumispuudega õpilastele, käitumisraskustega õpilastele, õpiraskustega õpilastele, lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõpet vajavatele õpilastele, liitpuuetega õpilastele, pervasiivse arenguhäirega õpilastele, sõltuvushäiretega õpilastele, raskete somaatiliste haigustega õpilastele ja õpilastele, kellele spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt on nõustamiskomisjon soovitanud õppida väikeklassis, ning õpiabirühmi õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks. Lisaks sellele võib kool vajadusel ja kooli pidaja nõusolekul luua õpiabi rühmi õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks. Klassid ja rühmad, mis on koolis erivajadustega õpilastele loodud, sätestatakse kooli põhimääruses. Küll aga on võib direktor lähtuvalt lõikest 2 sätestatule moodustada ka neid hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole. Antud juhul on paindlikkus vajalik, kuna põhimääruse muutmine on aeganõudev. Samas võib klassi või rühma moodustamise vajadus tekkida õppeaasta kestel, kui kooli tuleb haridusliku erivajadusega õpilane (või õpilased).
o Täiendatakse ja muudetakse rahastamisaluseid, et arvestada õppija individuaalseid vajadusi ning hariduslikke erivajadusi. Vt § 35 – vähendatud on hariduslike erivajadustega õpilaste klasside piirnorme.
* Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis (eelnõu 6. peatükk). Õpilaste ja kooli töötajate turvalisuse tagamine on niivõrd oluline küsimus, et sellele on pühendatud seaduse eelnõus terve peatükk. Kirjeldatud on tegevusi, mis tagaksid turvalise kooli nii õpilastele kui koolitöötajatele. Olulisemad põhimõtted:

Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse ning rakendab abinõud vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks (vt § 53). Koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse. Õpilased, vanemad, pedagoogid ja teised kooli töötajad peavad koolis üksteise suhtes viisakalt ja lugupidavalt käituma.

Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatele olukordadele ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras. Õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks loob võimalused kooli pidaja ning selle korraldab direktor.

Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimalusel selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohutavate olukordade tekkimist.

Kool võib vajadusel kasutada vastavaid elektroonilisi vaatlusseadmeid, kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist ning kokkuleppel vanemaga kontrollida ja piirata päevases õpilase liikumist koolipäeva jooksul. Seaduses sätestatakse alus elektrooniliste jälgimisseadmete kasutamiseks, kui see on vajalik kooli liikmeskonna turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks. § 53 lõikes 7 on kooli hoonest sisse-välja liikumise kontrollimise osas sätestatud järgmist – Kooli õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelvalvetuse ärahoidmiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist ning kokkuleppel vanemaga piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist.

* Sagenenud koolivägivallajuhtumid ning vajadus määratleda õpetajate ja koolijuhi õigused konflikti või vääralt käituva õpilase tegudesse sekkumisel on sätestatud Mõjutusmeetmete rakendamine õpilaste suhtes (eelnõu 7. peatükk § 58) - Õpilase suhtes, kes ei täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi, võib rakendada mõjutusmeetmeid (esitatud lõikes 1). Seni kehtinud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõige 2 sätestas, et õpilasele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses, kooli põhimääruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras. Haridus- ja teadusminister ei olnud aga määruses laitmise avaldamise meetmeid ega korda sätestanud (oli vaid tunnustamise kord). Seega olid mõjutusmeetmed siiani vaid kooli enda nimetada ja määrata (kooli põhimääruses ja kodukorras). Rakendatavad mõjutusmeetmed peavad olema põhjendatud ja asjakohased.

* Laste arvu vähenemine, vajadus tagada tugevate põhikoolide võrk ja kvaliteetne gümnaasiumiõpe tingib vajaduse lahutada põhikoolid ja gümnaasiumid. Seda vajadust on tajutud ühiskonnas laiemalt, rõhutatud kõigil viimastel haridusteemalistel foorumitel. Põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist puudutavad eelnõu rakendussätted. Kuni 2011/2012. õppeaastani võivad põhikooli ja gümnaasium tegutseda ühe asutusena. Pärast seda toimub põhikooli ja gümnaasiumi üksteisest lahutamine (eraldi eksisteerimine). Põhikool ja gümnaasium on erinevad haridusastmed erinevate eesmärkidega. Põhikooli eesmärk on tagada kõigile võrdsed võimalused koolikohustuse täitmiseks ja iga õpilase valmisolek õpingute jätkamiseks gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Gümnaasiumi peaeesmärk on valmistada noort ette õpingute jätkamiseks kõrgkoolis. Neid erisusi toonitab ka koostatav riiklik õppekava, kus põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad lahutatakse. Praegu on suundumus panna oma lapsed õppima koolidesse, kus klassid esimesest kuni kaheteistkümnendani. Tuleneb see osaliselt ka sellest, et selliseid õppeasutusi on meil kõige enam. Enamasti põhjendatakse seda teguviisi väitega, et nii saab laps lõpetada sama kooli, kus ta õpinguid alustas, hoolimata sellest, kui pikaks lapse koolitee kujuneb. Tänase koolivõrgu säilides ja õpilaste arvu vähenedes suudavad sarnaseid koole ülal pidada vaid suured omavalitsused, tung nendesse tähendab aga varem või hiljem kodulähedaste põhikoolide sulgemist.

* Eelnõuga nähakse ette võimalus üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse, samuti üldhariduskooli ja huvikooli ühe asutusena tegutsemiseks. Sellega tagatakse paindlikumad võimalused hariduse omandamiseks võimaluste loomisel.

* Põhikooli osas üldjuhul arvlemist ei toimu (Vt § 72 munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemine). Eelnõu lõige 2 - Munitsipaalpõhikooli tegevuskulude katmises on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud osalema vaid juhul, kui ta ei ole loonud õpilasele võimalusi tema poolt peetavas koolis põhihariduse omandamiseks õpilase valitud õppevormis või õppekeeles, nõustamiskomisjoni või alaealiste komisjoni soovitatud tingimustel või kui õpilane on vastu võetud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale teise valla või linna territooriumil. Seega, kui kohalik omavalitsus on loonud vastavad tingimused siis põhikooli osas arvlemist teise omavalitsusega ei toimu. Muudatuse eesmärgiks on otstarbekalt detsentraliseeritud ja rahastatud koolivõrgu säilitamine kohustusliku põhihariduse osas, mis arvestab hariduslike võimaluste võrdsust piirkonniti. Arvlemise kaotamine põhikooli osas välistab rahade "kantimise" ja kokkuvõttes kuluka haridusliku migratsiooni suurematesse keskustesse, mille tulemusena väiksemad ja keskustest eemale jäävad koolid saavad vajalikul määral finantseeritud ja muutuvad õpilaste arvu kasvades kuluefektiivsemaks. See tagab kokkuvõttes tulevikus ka kohustusliku põhihariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kõikides piirkondades. Senine praktika, kus vallad ja linnad peavad osalema teise valla või linna kooli tegevuskulude katmises sõltumata sellest kas tal endal on kool olemas või mitte, tühjendab praegu väikeste valdade koole ja rahakotti, pannes need väljapääsmatusse olukorda. Ühelt poolt peavad vallad olema valmis selleks, et maksta oma lapse õppimine kinni teise valla koolis, teiselt poolt looma õppimisvõimalused kõigile oma valla õpilastele pidades üleval oma valla pooltühja kooli. Praegune süsteem loob olukorra, mis paneb suure osa maksumaksjaid kinni maksma ühele õpilasele kaks koolikohta. Kooli pidamisega on seotud tegevuskulud, mida kohalik omavalitsus peab igal juhul kandma, sõltumata seal õppivate õpilaste arvust. Kooli tegevuskulud ei kasva märkimisväärselt õpilaste arvu suurendamisega koolis. Näiteks ei kulu senisest rohkem raha küttele või personalile, kui mõned vabad õppekohad täidetakse teise linna või valla lastega.