Omavalitsusreform - teeme ära!

Ergma kutsus üles omavalitsuskorralduse reformi ära tegema

Riigikogu esimees Ene Ergma esines täna kõnega Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse korraldatud kohtumisel Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonnas.

Ergma rõhutas arutusel olevate teemade tähtsust: „Räägite riigi ja omavalitsuste suhetest, järelevalvest ja rahastamisest – ehk neist asjust, mis paljuski sõltuvad riigipoolsetest otsustest,“ ütles Riigikogu esimees.

Ergma andis arutelu laiemaks sisendiks mõned mõtted. Ta märkis, et Eesti riigi kõige olulisem omavalitsuste haldussuutlikkust mõjutav otsus, ja tegelikult ka kõige olulisem regionaalpoliitiline otsus, on olnud see, et Eestis on siiamaani tublisti üle kahesaja (227) omavalitsuse. Eesti omavalitsuskorraldus on paljuski üles ehitatud koostöö mudelile. Nende asjade mõju, millega omavalitsused tegelevad, ulatub tihti üle vallapiiride ja need vajavad ühiseid otsuseid. Samas on võim ühe piirkonna omavalitsustes killustunud erinevate poliitiliste jõudude vahel, mis võib takistada mõistlikku koostööd ja strateegiliste otsuste sündi ja ajale vastupidamist. Naabervalla sõna peale ei saa võimu vahetudes sugugi kindel olla. „Tihtipeale ei toimi koostöö ka omavalitsusliitudes, kus jõujooned jooksevad poliitilisi liine pidi. Seepärast püüavad omavalitsused liiga tihti elada nii, nagu naabreid polekski. Kuid omavalitsussüsteem on loodud selleks, et see teeniks kõiki Eesti inimesi, mitte ei kisuks nappi tekki kord ühe, kord teise valla suunas. See pole kindlasti üksnes Eesti probleem,“ nentis Ergma.

Lugedes riigikontrolöri auditeid, kes on kindlasti erapooletu hindaja, saab üha selgemaks, et aitab vaid omavalitsuskorralduse reform. Riigi ja omavalitsuste rahakott on üks tervik. Kui ühe osa kasvab, siis teise osa kahaneb. Kui mõlema osa kasvab siis tühjeneb maksumaksja rahakott. „Eestil on ees rasked ajad. Lähematel aastatel kulutame me riigi toimimisele ja abivajajate aitamisele ilmselt enam, kui riigile maksutulu laekub. Meie reservid on piiratud ja laenuraha eest küsitakse täna isegi riigilt juba ligi 10% intressi,“ tunnistas Ergma. „Kui te siin aru peate, siis mõelge ka sellele, kuidas on võimalik samad asjad, mida täna riik ja omavalitsused kohapeal teevad, teha ära vähema kuluga. Selliseid ettepanekuid ootame Riigikogus kikkiskõrvu,“ ütles Ergma. Riigikontrolör kirjutab, et ei ole olemuslikult võimalik, et väikesed vallad suudavad neile pandud ülesandeid täita. „Olen temaga nõus. Siin ei aita ei mingi järelevalve ega ka rahastamise parandamine ega suurendamine,“ märkis Riigikogu esimees.

Ergma sõnul on ta viimastel aegadel sageli mõelnud looduse poolt loodud süsteemile, mis on perfektne võrreldes sellega, mida suudab teha inimene. Loodusseadused on kehtinud miljardeid aastaid ja kehtivad veel miljardeid aastaid. Neid ei saa tõlgendada, see on täius. „Minu enda erialal astrofüüsikas saab täht moodustuda ainult siis, kui on olemas kriitiline mass tähes toimuvateks termotuumareaktsioonideks. Ja ainult selline täht võib anda oma energiat planeetidele, kus võiks tekkida elu,“ tõi Ergma näite teadusevallast.

Riigikogu esimees kutsus üles omavalitsuste reformi ükskord juba ära tegema. “Siis on kõigil lihtsam,“ rõhutas Ergma.

Riigikogu pressitalitus
26. jaanuar 2009