BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS

reede, 4. märts 2011

2010. a oli niidurüdidele soodne

Aasta oli niidurüdidele soodne
Keskkonnaamet Pressiteade 30.11.2010

Tänavu läbiviidud niidurüdi loenduse kohaselt pesitses paare ligi
kolmandiku võrra rohkem kui möödunud aastal.

Keskkonnaaamet loendab koostöös Läänemaa Linnuklubi ja Eesti
Ornitoloogiaühingu kahlajatöörühmaga igal aastal esimesse
kaitsekategooriasse kuuluva niidurüdi arvukust kõige olulisematel
pesitsusaladel. Mullu pesitses rannaniitudel rekordliselt väike arv
niidurüdisid, 90 paari, tänavu aga loendati pesitsevaid paare kokku ligi
118.

Lisaks hooldatavate rannaniitude pindala suurenemisele oli 2010. aasta
kevad ilmastiku poolest pesitsemiseks soodus - polnud ulatuslikke
üleujutusi ega pikka põuaperioodi.
Niidurüdi jaoks väga olulisi pesitsusalasid on rannaniitudel kaksteist.
Need paiknevad Läänemaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem
rüdisid pesitseb Matsalu rahvuspargis. Lisaks arvukuse loendustele
pööratakse üha enam tähelepanu liigi pesitsusedukuse
kindlaksmääramisele. 2010. aastal alustati koostööd Oulu
ülikooliga, et selgitada rüdide omavahelist sugulusastet. Kui
isendeid on liiga vähe, on sunnitud omavahel ristuma lähisugulased, mis
viib mitmesuguste geneetiliste probleemideni ja võib põhjustada liigi
väljasuremist.

Väikese kurvitsalise - niidurüdi - Läänemere populatsioon on levinud
vähestes riikides -Eestis, Taanis, Rootsis ja Soomes. Liigi arvukus
on kõikjal kiiresti langenud, ka Eestis, kuid meie populatsioon on
Läänemeremaade suurim. Arvukuse languse peamine põhjus on sobiva
elupaiga puudus - palju rannaniite on hooldamata (karjatamata, niitmata)
või kehvasti hooldatud, lisaks pakuvad sealsed kõrgemad rohu- ja
põõsatukad sobivat varjet väikekiskjatele. Parim pesitsusala rüdi
jaoks on madala rohustuga rannaniit, kus madalad mättakesed vahelduvad
vesiste lohkudega ja veepiiril ei kasva pilliroogu.

0 comments: