Metsanduse arengukava

Uus arengukava arvestab metsa- ja puidutööstuse arenguga ja lisandväärtuse loomisega
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu pressiteade 16.02.2011

Riigikogus kinnitatud „Eesti metsanduse arengukava aastani 2020“ arvestab metsa- ja puidutööstussektori arenguga ja lisandväärtuse loomisega. Arengukava toob välja metsa- ja puidutööstuse majandusliku tähtsuse Eestile, peab silmas selle pidevat ja jätkusuutlikku arendamist ning efektiivsust.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidul on heameel tõdeda, et Eesti metsanduse järgmise 10 aasta arengukava (MAK 2020) kinnitati. Arengukava toob välja metsasektori tänase seisu ning suunad edaspidiseks. Oluliseks peetakse metsanduse jätkusuutlikku ja stabiilset arengut. Välja on toodud Euroopa Liidu metsandusstrateegias võetud suunad metsade multifunktsionaalsele kasutamisele ning metsanduse olulisusele Euroopa majandusarengus.

Olulist tähelepanu pööratakse puidu kui kiiresti taastuva materjali kasutamise edendamisele. Puidu kasutamine muude materjalide asemel aitab vähendada mittetaastuvate loodusvarade ja fossiilsete kütuste tarbimist. Metsa- ja puidutööstuse ning puittoodete kasutamise summaarne keskkonnamõju on väikesem võrreldes taastumatute materjalide töötlemise ja kasutamisega.

„Me kõik teame, et Eesti mets on meie rahva rikkus nii rahalises kui emotsionaalses mõttes ning see rikkus realiseerub läbi mitmekesise metsa- ja puidukasutuse, kus tööstusel on väga oluline metsale ja puidule lisandväärtust loov roll. Oluline on Eesti metsa- ja puidutööstussektori stabiilne areng ja efektiivsus, et oleksime konkurentsivõimelised ning säästlikud ja meie toodang leiaks kasutamist nii meil kui mujal,“ kommenteeris EMPL tegevjuht Ott Otsmann. Puittoodete kasutusiga on võrreldav puidu taastumisajaga metsas. Kasutades puitu taastumatute materjalide asemel, vähendame sellega üldist tarbimise keskkonnamõju ja talletame puidus seotud CO2 pikkadeks aastateks.

„Mida suurem on meie toodangu lisandväärtus seda rohkem tööd saavad teha Eesti inimesed. Metsa- ja puidutööstusel on asendamatu roll meie maapiirkondade arengus ning Eesti ekspordivõimes ja kaubandusbilansi tasakaalustamisel. Sektoris saab tööd 30 000 inimest ja 2010. aasta 11 kuuga oli puittoodete väliskaubanduse bilanss +500 miljonit eurot (+8 miljardit krooni). Loodame, et meie metsandus areneb MAK 2020-ga kooskõlas,“ sõnas Otsmann.

Riigikogu pressitalitus
15. veebruar 2011

Riigikogu kinnitas 49 poolhäälega Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (909 OE). Arengukava näeb ette perspektiivse raiemahu olulise suurenemise. Rohke metsaressursi kasutamise ja töökohtade loomise seisukohast oleks otstarbekaim raiemaht 22 miljonit m3 aastas, samas kui tasakaalustatud arengu seisukohast peetakse parimaks stsenaariumiks 12–15 miljonit m3 aastas, mis on ligikaudu poole suurem kui 2009. aasta raiemaht. Algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10% metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. Otsus jõustub allakirjutamisel.