Digilevi hädas ülileviga

Eesti digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjon PRESSITEADE 14. juuli 2010

Ülilevi võib häirida teleprogrammide vastuvõttu

Erakordsetest ilmaoludest põhjustatud loodusnähtus ülilevi võib praegu oluliselt häirida teleprogrammide vastuvõttu.

Seoses erakordsete ilmaoludega häirib loodusnähtus ülilevi tänavu tavalisest enam telekanalite vastuvõttu Eestis. Selle raadiolainete tavapärast levi segava nähtuse tekitavad anomaaliad atmosfääris. Kui atmosfääri kõrged kihid hakkavad ioniseerumise käigus raadiolaineid maale tagasi peegeldama, võib tele- või raadiosignaal läbida atmosfääri ja mere vahel peegeldudes suuri vahemaid. Taolist „peegeldavat kanalit” pidi painduvad tavaliselt sirgjooneliselt levivad raadiolained maakera kumeruse taha ja ulatuvad sadade kilomeetrite kaugusele. Kui välisriikide telesaatjad töötavad mõne Eesti omaga samal sagedusel, võib see hakata tõsiselt segama kohalike telekanalite vastuvõttu. Häire võib väljenduda telepildi kadumises, hakkimises, hangumises vms. Kui digiboks näitab endiselt head signaali tugevust, aga kvaliteet kukub ootamatult madalaks, siis viitab see praegu suure tõenäosusega ülilevile.

Digilevi saatjatevõrku haldava ASi Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on tänavune aasta ülilevi esinemise osas erakordne ning midagi sarnast kümneid aastaid sel alal töötanud insenerid ei mäletagi. „Kui tavaliselt esineb ülilevi mõnel päeval aastas ning sedagi eeskätt saartel ja rannikualadel, siis tänavu on see juba mitu nädalat põhjustanud telepildi vastuvõtul vahelduvaid häireid,“ selgitas Lepp. „Näiteks täna hommikul Levira kontoris tuli tavaantenni külge ühendatud hariliku digiboksi kaudu sisse kümnete erinevate telekanalite signaale nii Soomest, Rootsist kui ka Lätist, mis tavatingimustes mingil juhul siia levida ei tohiks. Ülilevi häirib igasugust raadiolevi, kuid digi-tv puhul on häired selgelt näha ning seetõttu on sel suvel tulnud televaatajatelt ka rohkem sellest loodusnähtusest tingitud küsimusi.“

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel rääkis, et kuna ülilevi puhul segavad teineteisest kaugel asuvad telesaatjad üksteise levialas olevaid telepildi vastuvõtjaid, siis pole kohalike saatjate võimsuse suurendamisega selle vastu võimalik võidelda. „Sellisel juhul võiksid meie saatjad ülilevi ajal teiste riikide televaatajaid veel enam häirida,“ selgitas ta. „Parima kaitse annab lähimale Eesti digilevi saatjale suunatud terava suunatundlikkusega ja optimaalse võimekusega antenn. Näiteks sisseehitatud võimendiga niinimetatud Poola restantennid või vähese suunatundlikkusega logoantennid võtavad signaali vastu ka saatja suuna kõrvalt ja on seetõttu ka häiretundlikumad. Ka tugeva võimendiga ebamõistlikult tundlikuks tehtud antennisüsteemid on ülilevi probleemidele altimad.“

Harilikult möödub ülilevi koos kõrgrõhkkonna taandumisega.

Digilevi kohta saab lisainfot infotelefonilt 17101 või veebilehelt www.digilevi.ee, samas on kättesaadavad ka levikaart, telesaatjate andmed, täpsemad juhendid ning antennipaigaldajate kontaktid. Leviprobleemide korral tasub saata kiri digilevi valitsuskomisjoni meiliaadressil digilevi@mkm.ee või pöörduda Tehnilise Järelevalve Ameti poole aadressil info@tja.ee