Jõevähki tagasihoidlikult

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
15. jaanuar 2010

Jõevähi varude seis Eestis on tagasihoidlik

Keskkonnaministeeriumi tellimusel on uuritud 2009. aastal jõevähi
varude seisundit ning selle muutuseid, mille tulemusena võimaldatakse
2010. aastal püüki võrreldes eelmise aastaga veidi suuremas mahus.

Uuringu käigus seirati Pärnumaa, Raplamaa ja Järvamaa jõevähi
veekogusid ning koostati nende maakondade jaoks tegevuskavad jõevähi
kaitseks, varude taastamiseks ja kasutamiseks järgmiseks viieks aastaks.
Antud tööga lõppes maakondlike majandamiskavade koostamise protsess ja
nüüdseks on kõikide Eesti maakondade jaoks erinevatel aegadel
valminud tegevuskavad jõevähi kaitseks ja kasutamiseks.

Tegevuskavade alusel toimib jõevähivarude edasine seire, kaitse ja
kasutamine, mida maakondades kohapeal korraldab rakendava asutusena
Keskkonnaamet. Järelevalvet jõevähi varude kasutamise osas teeb
Keskkonnainspektsioon.

Täiendatud uuringuandmetele tuginedes võimaldatakse 2010. aastal
jõevähipüüki Hiiu, Ida-Viru, Järva ja Pärnu maakonnas ning
suurendatakse vähipüügivõimalusi Harju, Saare ja Valga maakonnas.

Harrastuslikul vähipüügil püüti 2009. aastal kokku ligi 15 000
jõevähki, millest üle poole olid mõõdulised vähid ja ülejäänud
alamõõdulised, mis vabastati püügil. Võrdlusena võib välja tuua, et
2007. ja 2008. aastal püüti kõigest 4000 ja 5500 vähki, millest
mõõdulisi oli vastavalt 1500 ja 2600. Eelnevate aastate väikest
saaki saab suures osas põhjendada vähipüügikeeluga Saaremaal, mis on
parim vähipüügipiirkond Eestis. Vähipüügikeeld Saaremaal oli tingitud
vähikatku leviku suurest ohust väljapoole katkukollet, mis asus
Põduste jõe ja Laugi peakraavi süsteemis.

Arvestades jõevähi varude seisu ja püügivõimaluste suurenemist saab
2010. aasta vähisaak olema hinnanguliselt veidi suurem kui 2009. aastal.
Vähipüük 2010. aastal on lubatud kalastuskaardi alusel vaid
augustikuus.

Vähivarude taastamise eesmärgil ja vastavalt jõevähi kaitse ja kasutuse
maakondlikele tegevuskavadele korraldab Keskkonnaamet
Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel ca 25 000 ühe- ja kaheaastase
jõevähi asustamise mitmetesse vähiveekogusse üle Eesti.

Ehkki viimastel aastatel on siin seal täheldada vähi arvukuse kasvu, on
vähivarud üldiselt
Eestis siiski madalseisus. Suurimaks ohuks jõevähi varudele Eestis pole
mitte vähi ülepüük, vaid eelkõige vähikatkust tingitud jõevähkide
massilised suremised. Tõsiseks ohuks jõevähi eksistentsile kujutab ka
võõrvähiliikide asurkondade tekkimine Eestis, mida tuleks
kindlasti vältida.

Maakondlikud tegevuskavad ja kalavarude uuringuga saab tutvuda siin:
http://www.envir.ee/trykised/files/1275.pdf