Korruptsioonioht omavalitsustes

Riigikontroll: omavalitsused ei teadvusta piisavalt korruptsiooniohtu
5. jaanuar 2010

Riigikontrolli hinnangul ei tegele omavalitsused süsteemselt korruptsiooni vältiva töökorralduse kujundamisega, mitmes auditeeritud omavalitsuses on rikutud ametiisikule kehtivaid piiranguid, mille tulemusena on tekkinud korruptsioonioht.

Korruptsiooni ennetamiseks on esmatähtis läbipaistvalt ja avatult valitseda, kuid Riigikontrolli hinnangul auditeeritud omavalitsustes valdavalt ei tegeletud ametiisikute tegevuse kontrollimisega korruptsiooni ennetamise eesmärgil. Sageli põhjendati seda veendumusega, et korruptiivsed teod välistab ametnike hea ülevaade üksteise tegemistest. Auditiga tuvastatud olukord sellise arvamuse põhjendatust ei kinnitanud. Auditi valimis oli 15 eri suuruses ja eri paigus asuvast omavalitsusest, mis võimaldab teha üldistusi süsteemsete probleemide kohta.

Paljud auditeeritud ei olnud sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad. Riigikontroll leidis, et kuues auditeeritud omavalitsuses oli rikutud keeldu osaleda tehingus äri- või muu iseendaga seotud ühinguga. Igas kolmandas auditeeritud omavalitsuses oli ametiisik rikkunud keeldu tegeleda ametikohaväliste kõrvaltegevustega. Ametiisiku huvide konflikti vältimiseks mõeldud protseduurireegleid ei järgitud 2/3 omavalitsustes. Teiselt poolt saab siiski tuua ka mitmeid positiivseid näiteid, kus ametiisiku taandumist sellistest otsustest kajastas omavalitsusorgani protokoll.

Info avaldamisega avalikkusele suunatud kontrollivõimalusi ei taganud nõutud ulatuses 4/5 auditeeritutest. Märkimist väärib fakt, et kõik auditeeritud omavalitsused olid teinud tehinguid ühingutega, millega olid seotud volikogu või valitsuse liikmed.



Riigikontrolli analüüs näitas, et Eesti omavalitsuste volikogu ja valitsuse liikmete ning ametnike hulgas on märkimisväärsel arvul neid, kes on seotud mõne eraõigusliku ühingu tegevusega, olles ühingu juhatuse või nõukogu liige või aktsionär/osanik. Kirjeldatud seos oli ca 2800 omavalitsuses hõivatud isiku ja ca 4500 ühingu vahel. Kuigi analüüs on tehtud enne 2009. aasta kohalikke valimisi, on see hulk Riigikontrolli hinnangul samas suurusjärgus ka pärast oktoobrikuiseid valimisi, sest omavalitsustega seotud tegelaskond on suurelt jaolt sama. Riigikontrolli analüüs hõlmas kõiki toonaseid volikogude ja vallavalitsuste/linnavalitsuste liikmeid ning ametnikke, keda on ligi 8500.

Riigikontroll peab äärmiselt rõõmustavaks, et inimesed on aktiivsed ettevõtluses, kuid juhib samas tähelepanu asjaolule, et omavalitsusjuhtide ja ametnike kõrvaltegevused ja sagedane osalemine eraõiguslike ühingute tegevuses on asjaolu, mida ei saa korruptsiooni ennetamisel omavalitsustes jätta arvestamata.

Ametiisiku seotus mõne eraõigusliku ühingu tegevusega ei ole iseenesest probleem, kuid võib probleemiks muutuda, kui ei teadvustata ametiisikule pandud kohustust hoiduda keelatud tehingutest. Risk selleks on seda suurem, mida sagedamini selline ühing on oma majandustegevuse kaudu omavalitsuse partneriks. Riigikontrolli hinnangul nõuab see, et omavalitsustes töötavad inimesed peavad väga hästi teadma teenistusväliste tegevustega kaasnevaid ohte ja korruptsiooni ennetamise meetmeid.

Taustaks:
Riigikontroll auditeeris, kas omavalitsused kasutavad korruptsiooni ennetamiseks seadustega ettenähtud vahendeid ning seda, kas omavalitsuse ametiisikud on järginud kohustust hoiduda korruptsiooniohtlikest tegudest ja suhetest.
Aruande täisteksti saab kätte aadressilt www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_50034_korruptsioonivastane_22.12.2009.pdf