Turismi mõju Kõpu poolsaare rannikule

Keskkonnaameti pressiteade 19.01.2010

Looduskülastuse planeerimine aitab loodust hoida

Eelmisel aastal Keskkonnaameti poolt tellitud uuringus „Turismi mõju
Kõpu poolsaare rannikule” analüüsiti aastatel 2005-2007 rajatud
külastust suunava infrastruktuuri mõju külastajate käitumisele
looduses. Külastuse suunamine on aidanud vähendada planeerimata
lõkkeasemete arvu ja olmeprügi hulka. Endiselt on probleemiks
mootrosõidukitega liikumine rannaalal.

Inimtegevuse jälgi kaardistati 40 kilomeetri pikkusel rannikulõigul
alates Luidja lahest kuni Mustana oja suudmeni. Uurimistulemusi
võrreldi 2003. aastal läbiviidud inventuuri andmetega. Selgus, et
lõkkeasemete arv on tänu ametlikele telkimisaladele vähenenud ja
enamus rannas vedelevat prahti pärineb merest. Puhkajatelt pärinevat
olmeprahti leiti vaid mõne lõkkekoha juurest, mis on pigem erand kui
reegel.

Seevastu sõidetakse mootorsõidukitega endiselt aastaringselt kogu
ranniku ulatuses piki randa, mis on kahjustanud loodust eriti Ristna
põhjaninas surfiparadiisi ümbruses. Kahtlemata on viimastel aastatel
suurenenud ATV-de hulk, mis tähendab ka nende koosluste kahjustamist,
kuhu varem sõiduautoga ei pääsenud.

Peadirektori asetäitja Leelo Kukk peab looduskülastuse planeerimist ja
selle järgimist looduskaitses sama kriitiliseks kui teisi looduse
kaitseks läbiviidavaid tegevusi (elupaikade taastamine, liigikaitselised
tööd jmt): „Pole võimalik ainult keeldude ja piirangutega loodust
kaitsta. Me ei taha ka, et meie inimesed võõranduks loodusest - see
oleks tupiktee. Parim lahendus on planeerida külastust selliselt, et
mõju loodusele oleks võimalikult väike ja kaitsealade väärtused
säiliks. ”

Uuringu tulemusel tuleks piirata liiklust rannaga paralleelselt
kulgeval piirivalveteel, varustada tee keelumärkidega ning paigaladada
piirdeid piirivalveteest mere poole, vältimaks risti-rästi üle luidete
sõitmist.

Kõpu poolsaare rannik on atraktiivne puhkepiirkond, kus meelsasti lõket
tehakse ja telgitakse. Kõpule on iseloomulikud luited, kliburannad ja
rannikumadalad, mis on Euroopa Liidus väärtustatud elupiagatüübid.

Keskkonnaamet asutati 1. veebruaril 2009. Keskkonnameti ülesanne on
ellu viia riigi keskkonnakasutamise ja looduskaitse poliitikat.
Keskkonnaamet suunab keskkonnakasutust, väljastades selleks erinevaid
lube ja litsentse, teostab mitmesugusid seiretoiminguid, osaleb
uurimistöödes ja keskkonnamõjude hindamises ning korraldab
loodusele tekitatud kahju likvideerimist. Ametil on roll ka
looduskülastuse suunamisel ja vastavate regionaalsete planeeringute
väljatöötamisel.